Võiks ju joosta peatusesse, et valida sealt rong. Kas põgenedes maailm muutub, kas on eilsest parem?

Miks jälle leian end kirjutamas... Võib-olla hing tahab midagi öelda.

Nojou.
Pole jõudnud päris pikka aega siia midagi kirja panna. Ega siin midagi huvitavat enne neljapäeva ei juhtunudki.
Nii, neljapäeval käisime Kariniga "superkinos". Film, mida näidati oli "Nõiutud". Nii kaua, kuni me seda vaadata saime, oli see päris hea film. Eriti meeldis mulle sealt üks ülisupermegahüperarmas orav. Tõsiselt noh. Too oli ülimalt nunnu. Rääkis nii ägedalt ja puha. Imearmas! :) Nagu ma ennist mainisin oli film hea, aga kahjuks ei saanud selle lõppu näha. Käis üks suur pauk ja finito. Pimedus. Stagna-aegne süsteem andis otsad, säädsääd. Niikaua, kuni see onu üritas seda värki parandada üritasime meie oma aega sisutada. Arvake kolm korda millega. Loomulikult naeruga. Üks pisike tüdruk näitas telefoni lambiga meie poole tuld ja tänu sellele tulid seinale naljakad kujutised. Kuna me oleme sellised imelikud, siis hakkasime nende peale naerma. Muude asjade peale ka. Gerda ja Karin naersid nii kõvasti, et olid lõpuks omadega tooli all. Jei.^^.
Reede, oh see reede. Ma eelmises blogis rääkisin, et me peame laulma seal kiriku juures. Ja pidimegi. Õues oli kohutav ilm, masendav. Eriti tore oli see, et ma tegin omale lokid, aga loomulikult ei olnud nendest hiljem mitte midagi alles. Häält ka polnud, suht mõttetu! Kuna meil oli nii külm, tulime poole pealt ära. Õpetaja vist ei saanud arugi. Hihi(:. Igatahes peale seda tõttasime (naljakas sõna) kultuurimajja peole. Ma ootasin sellest midagi rohkemat. See ei olnud nii vägev, kui ma lootsin. Aga noh, halb ka ei olnud. Võib-olla oli asi selles, et mul polnud tantsutuju. Imelik. Igatahes Merliga tsillisime seal ringi. Käisime poes ja värki."Nad on Comebacki turvamehed. ""Hah, aga meie oleme turvamehed Illuuuuuuuuusioooonist" Kildu peab saama, jees. Hiljem läksime Karu Mati puhkemajja(?). Niiöelda põgenesime politsei eest. :D Irw. Seal sai niiiiiii palju naerda, et ise ka ei usu. Tõesti, vahepeal ei saanud hingata ja kõht oli ka naermisest valus. Korraks tuli väike emohetk ka, kus ma üksi kuskil nutsin, aga siis tuli Merli tips ja võttis kohe paha tuju ära. Igatahes oli väga tore. Seltskond oli super, jap. Teinekordki! Ja, Merli, ma panen su superstaari saatesse kirja. :)

Ma armastan Lupe Fiascot. Ja nii ongi.
Minevikust pilte loon.