Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi mitte midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt.

"Viska masenduse mõtted nurka, nende koht ei ole sinu südames."


Ja nii ongi, minaaa olengi vässunässu. Meeldiv tutvuda!
Eile sain umbes kella viie aeg koolist koju. Mugav elu, ma räägin. Tegelesime peale tunde moeshow värgiga. Peale koju jõudmist hakkasin koheselt oma kleidiga tegelema. Ehk siis õmblema. Eriti tore oli teada saada, et õmblusmasin ei taha kohe üldse minu käe all normaalselt töötada, loomulikult pidin siis kleidi käsitsi valmis tegema. Vahepeal oli tunne, et pohuuuii, jätan kõik sinna paika, enam ei huvita, mis sellest kõigest saab. Kuid peale MEELETUID takistusi (nagu seebikas juba) sain oma kleidikesekese valmis.:D Ülikas tuli, mitte. Ausalt, maailma kõige ilusam käsitsi õmmeldud kleit, ma olen nüüd lahe. Huhu, ülimalt osav, aga loomulikult! Jeah right. Igatahes hiljem tuli korraks Karin ka minu poole. Hea, et siis peaaegu naeru kätte ära ei lämbunud. Tõesti, ma olin pikali maas juba, sest nii naljakas oli. "Jesus loves me." Emme ka hommikul küsis, et mida me seal eile itsitasime, ihi. Nali naljakas.
Täna oli tavaline mõttetu koolipäev. Nalja sai, õppida sai, pead valutada sai kaa. Tüüpiline. Peale tunde tegelesime jälle moeshowga. Seekord harjutasime kava. Appi, Anniga naersime jälle nii palju. "Houdi, jo kaaaoooobooiii." Eriti ilus kõnnak käis ka selle kõige juurde. Tekib vist tunne, et ma koguaeg naeran ülipalju? Vahel juhtub minuga ka sedamoodi. Igatahes ma nüüd veidikeseks pikali ja värki. Homme või ülehomme vast kirjutan siia midagi moeshowst ka ja värki,

Kisskissbängbäng.