Läbikukkumine on võimalus alustada uuesti ja targemana.
Nojou.
Ütleme nii, et mul läheb, erinevalt eilsele, üpriski normaalselt. Tuju küll kõigub meeletult, kuid ma pean vastu. Pean vastu pidama. Nagu eelpool kirjas, mul on võimalus alustada uuesti ja ma teen seda. Raske on, ausalt. Ma ei taha end enam nende mõtetega viia kurba meeleollu ja iga õhtu nuttes magama jääda. Kõige imelikum asi selle juures on, et ma ei kaota ikka lootust. Koguaeg unistan ja loodan. Oeh, milleks kõik see, ma ei mõista.
Eile oli naljakas see, et ma rääkisin põhimõtteliselt võhivõõrale kõik oma hingelt ära. Ühele poisile, kes minuga suhtlema hakkas. Ma ei oska isegi öelda, miks ma seda tegin, aga mul hakkas kergem. Võibolla ma usaldasin teda, kuna ma ei julge seda kõike oma lähedastele rääkida. Nii arg olengi. Kuid ma olen õnnelik, et ma seda tegin. Huvitav on see, et tal on endal peaaegu sama olukord nagu mul. Vähemalt tema mõistis mind.
Aga mul on täna emmel sünnipäev. Mul ikka nii head vanemad. Ma võin nende peale küll vahel maruvihane olla, kuid ikkagi. Kui nad väga tahavad, võivad nad olla parimad. Sõime siis hommikul torti ja rääkisime, kuidas me oma maja (mida hetkel ehitame) ära sisustame, millist mööblit me ostame ja üleüldse. Tore oli. Kingitused ka meeldisid emmele.Oeh, see vist tegigi mu tuju paremaks, et kodus on kõik hästi. Nagu öeldakse, kõik algab kodust. Eks ta nii ole.
Ma sooviks suve.
Aga mul on täna emmel sünnipäev. Mul ikka nii head vanemad. Ma võin nende peale küll vahel maruvihane olla, kuid ikkagi. Kui nad väga tahavad, võivad nad olla parimad. Sõime siis hommikul torti ja rääkisime, kuidas me oma maja (mida hetkel ehitame) ära sisustame, millist mööblit me ostame ja üleüldse. Tore oli. Kingitused ka meeldisid emmele.Oeh, see vist tegigi mu tuju paremaks, et kodus on kõik hästi. Nagu öeldakse, kõik algab kodust. Eks ta nii ole.
Ma sooviks suve.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar