A hundred days had made me older, since the last time that I saw your pretty face. But all the miles had separate, they disappeared now when I’m dreaming of your face. I’m here without you, but your still on my lonely mind. I think about you and I dream about you all the time. I’m here without you but you're still with me in my dreams.Miks ma ei suuda sind unustada? Lihtsalt enda mõtetest, südamest, unenägudest ja üleüldse oma elust välja kiskuda. Oled nagu umbrohi, kellest tahaksin nii väga lahti saada, kuid ikka ja jälle oled sa oma juured sügavale mu südamesse kinnitanud, et mitte ükski jõud ei saa selle üle võitu. Tõesti, vahel on nii hea liblikaid oma kõhus tunda, kuid alati ei ole neid lendlevaid olevusi mu kõhus, hoopis võtab minu üle võimust sinule mõeldes märkamatult tekkinud tujutu olek. Pealekauba ei mõista ma sind karvavõrdki. Mida sa tunned, mida sa minult ootad? Ma olen nii segaduses. Ei tea enam ise ka, mida tahta. Damn.
Poisid - nendega on raske, kuid nendeta ei saa.
Kuid siiski peab mainima, et väljas on "imeilus" kevadilm. Lund sajab igast ilmakaarest. Palju peab paluma, et see kevad lõpuks tuleks? See vastik hall ilma päikseta taevas teeb tuju nii halvaks. Naljakas, kuidas on ilmal inimeste üle selline mõju. Saadame ilmataadile pisikese palvekirja, et ilm püsiks kogu aeg meeletult ilus.
Eile õhtul hakkas mind piinama üks mõte - miks me siin maailmas üldse oleme? Me sünnime, kasvame aja jooksul suuremaks. Läheme kooli ja õpime nii palju, et saada kätte soovitud haridus. Üritame viia täide kunagised unistused, läheme tööle. Paljud meist loovad endale pere ja kasvatavad lapsi. Kuid ühel hetkel me lihtsalt sureme ära, ilma mingi põhjuseta. Surnud ring. Inimene on kui liivakell, kellel jääb iga hetkega seda aega vähemaks. Milleks? Kas sellel kõigel on mingi kindel põhjus? Või oleme me lihtsalt siia loodud, et jätkata seda surnud ringi? Kui keegi tark äkki teab sellele kõigele vastust, siis võib kunagi ühe vestluse maha pidada, deal?
Pean tunnistama, et mind tõesti valdavad õhtuti nii "huvitavad" mõtted. Kuid mis ma saan parata, see on see minu peakene, tulvil igasuguseid totrusi.
Siiski, olge tublid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar