Hellõu.
Kergem on. Tõesti on kergem, ma tunnen seda. Mul ei ole enam hingel seda rasket koormat. Ma ei oska seda varasemat tunnet kirjeldada, kuid ma olen õnnelik, et vähemalt mõneks ajaks see puudub.
Tõenäoliselt tagas seda hetkelist rahulolu neljapäevased nuturingid Taavi juures. Kõik algas kurbade sõnadega lauldest ja lõppes juba lihtsalt nendele sõnadele mõeldes tulevate pisaratega. Te ei kujuta ette, kui vastik oli vaadata, et sõpradel on kõik pahasti. Ainuüksi nendele mõtlemisest tekkis halb tuju. Ja kui lisada sellele koostisele retseptiraamatust minu probleemid valmibki imetore murekook kaetud pisaratega. See kõik lihtsalt paneb mõtlema. Miks juhtub just minuga need imelikud asjad? Miks minu elu puruneb? Miks just nendega? Miks läheb nendel halvasti? Ainult üks suur ja punane m i k s ripub mu mõtetes. Kuid kui minna nüüd tagasi nende nuturingide juurde, siis oli hea kõik hingelt ära rääkida, sest nad kõik olid seal toeks mulle ja lohutasid, et kõik saab korda. Ja saabki, peab saama! Kunagi...
Eile olime samuti Taavi juures. Tõmbasime vesikat ja naersime tõsiselt palju. See õhtu oli vastand eelmisele. Kuid kõikidest naljakatest juhtumistest trumpab üle minu, Maiko, Anni, Rauli ja Kristini "Ken Lee" soolo, tõsiselt. See oli lihtsalt nii naljakas! Kõik teistes tubades naersid, kaasa arvatud ka meie. Tore oli, kuigi vahepeal kiskus seal asi veidike metsikuks ära.
Kas asi on minus või milleski muus, lihtsalt piisab vaid ühest mõttest sinule enne magama minekut, et ma sind unes näeksin. Ja nii juba mitu päeva. Ei, ma ei nurise selle üle. Sugugi mitte, see on ainult hea, kuna need unenäod on need ainsad, mis mulle sinust järgi on jäänud. Ja kui need ka minult ära võetakse...Ma ei tea enam, oeh.
Hetkel ei ole sellist kirjutamismeeleolu ja ma lihtsalt ei oska seda kõike siia kirja panna. Andestate?
Kuid neljapäeval täitis Merit minu pisikese unistuse lapsepõlvest. Kui ma vaatasin neid saksa kanaleid, siis olid alati reklaamides need piltidel olevad maiuspalad. Nii mõtlesingi ja unistasingi pidevalt, et need ka Eestisse tuleksid ja mina neid proovida saaksin. Seda pole küll siiamaani juhtunud, kuid ma sain neid proovida ja ma ei pidanud selleks ka Saksamaale minema. Igatahes, suur aitäh, Merksu:*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar