Jääb mulje, et olen liiga rumal et tunnistada, et sind nähes ma sulan nagu jää kevadeti.Hellõu.
Oeh, mul ei ole viimasel ajal erilist tuju neid pikki blogisid kirjutada. Tahan kuidagi kõik kiiresti ära kirjutada, võimalikult lühidalt ja siis olekski nagu kõik hästi. Kuid ma üritan, äkki tuleb midagi välja.
Kuid siiski, kõik on kuidagi nii hästi, kuigi tegelikult see pole üldse nii, kui mõtlema hakata. Ma ei tohiks üldse mõelda, keegi peaks selle mul ära keelama. Mul on vist tõesti kevad südames ja seda sõna otseses mõttes. Olen hajameelne, liblikad möllavad kõhus, olen pidevalt omas maailmas, ajan lolli juttu ja naeran ilma asjata mõttetute asjade peale. Sellele kõigele on vägagi lihtne seletus, mis minuga lahti on - I'm in love. Ma olin täitsa unustanud selle taevalikult hea tunde. Ma olin küll ühesse inimesse väga kiindunud, kuid see on justkui ühe hetkega läinud, gone forever. See kurvastust toov igatsus ja halb tuju on läinud, kuulete, LÄINUD! Lihtsalt nii hea on olla. Ma tõesti tunnen ennast jumalikult, silmad säravad ja nägu on naerul. Kuna see viimati nii oli? Vot ei oskagi öelda, ei meenu hetkel. See oli igatahes päris tükk aega tagasi. Kevad teeb imet, tõesti teeb. Ja ilm on lihtsalt suurepärane! Mõnusalt mahe tuul ja see soe päike, võrratu! Ei oska piisavalt neid ilusaid omadussõnu välja siia hetkel tuua.
Muide, nii hea oli sinu häält üle pika pika aja kuulda.
Ja siiski tahaksin nädalavahetust. Just reedet, siis on pidu pidu. Ja nädalavahetusel näen ma sinu ka lõpuks üle pika aja ära. Can't wait!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar