Vahel keset ööd ma tunnen korraga kurbust ja nukker on mu meel. Mõnel vaiksel ööl ma näen nii lummavat und, kuid siis kui üles ärkan keelab mind hirm. Mõnel vaiksel ööl ma aina igatsen, ootanja sel hetkel äkki haarab mind õud. Mõnel vaiksel ööl mind sünge pimedus lummab nii, et vastu panna puudub mul jõud.
Hellõu.
Mul oli tore nädalavahetus. Kohe tohutult tore. Laupäeval pidasid Mari ja Kristin oma sünnipäeva. Pean jällegi mainima, et mul oli seal nii hea olla. Just selle mõnusa seltskonna pärast, kellega sai ikka pööraselt naerda. Ma imestan, et mul ei olnudki tavalist emohetke, kus ma pillima oleks pistnud. Kuigi meie nii öelda karaoke ajal, kui me kõiki tuntuid ja vähemtuntuid laule oma pisikese segakoorikesega kaasa üritasime laulda, siis ühe laulu ajal hakkas pisar silma tükkima küll. Iseenesest põhjustas seda see, et laul on tõsiselt ilus ning minu jaoks erilise tähendusega, kuna see on ühe inimesega seotud, kes on mulle väga kallis. Kuid siiski oli see laulmine terve peo üks eredamaid hetki ning ka mälestusi, mida järgmisel sünnipäeval meenutada saab. Ültsiga sai samuti ültsi nalju tehtud ning metsavendadega kartuli pingpongi ka mängitud. Igati tore, kordaks veel! Kahjuks ma ei ületanud oma eelmise aasta magamise rekordit, milleks oli keskmiselt 30 minutit, sellel korral sain üllataval kombel voodis magada ning päris korralikult, kuskil kella viiest hommikul kella üheksani. Sujub.
Viimase aja jooksul olen ma järjekordselt aru saanud, et inimesi ei saa absoluutselt usaldada. Okei, on olemas need üksikud, need ustavad inimesed, kes tõesti jätavad asjad enda teada, kui inimene seda neilt palub, kuid kahjuks ei ole neid inimesi just suurel hulgal. Mind ikka hämmastab, kui ma jälle kuulen kellegi käest asja, mida ma ühele teisele inimesele rääkisin, lootuses, et ehk tema ei räägi seda välja, kuid no näed sa, asi ei ole pooltki nii olnud. Võib olla on asi sellest väikeses linnas, inimestes, iseloomudes, kuid siiski, tihti valmistab see üsna suurt pettumust ja usaldus inimeste vastu tasapisi kaob. Tuleb vaid loota, et inimene, kellele südamelt asja ära rääkida, on ustav, mitte mokalaada põhitegija. On olemas ka teine võimalus - lihtsalt vaikida ja mitte inimestele asjadest rääkida. Nii lihtne see ongi.
Seal sünnipäeval sain ikka avastada, kui ilusat muusikat võivad eestlased teha. Siinkohal tooksin välja kõigile tuntud "Öölapse". Lihtsalt nii ilus.
Igatahes, segadus jätkub.
Sa oled ere täht, kes vaid öös vaid hiilatab. Mu südame kui säraküünla süütasid sa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar