You got to understand it's a hard life, that I'm going through.
Today's fortune: Luck is coming your way. Jeah right, sel juhul olen mina Rooma paavst. Tõsiselt. Täna oli juba hommikust saati tuju nii halb. Esimesed kolm tundi möödusid vahelduva eduga, kord tuli pisar silma, kord ei tulnud. Mul on nii vastik tunne. Kõik on nii halvasti, süda murdub sellele kõigele mõeldes. Ja tõesti, keegi nagu ei mõistaks mind. Justkui oleks kõigil minust suht pohhui, vabandust, tähendab ükskõik. Tõenäoliselt kedagi ei huvitaks, kui ma ka ära kaoks siit. Tänase põhjal võin sellise näite tuua, et hakkasin vahetunnis nutma, olin koos teistega puhvetis ja istusime, läks ikka päris tükk aega, enne kui keegi midagi suvatses öelda. Ja seda kõike seostati veel mingi tühise asjaga, kuigi probleem seisneb hoopis milleski tõsisemas ja vastikumas. Ja nad teavad seda, kõik teavad seda. Selle linna puhul pole see mingi üllatus, kõik teavad kõike. Oeh, ma tean, ma olen praegu liiga enesekeskne, mõtlen aind endale. Kuid ma pean tõesti ainult endale mõtlema. Aitab sellest, et ma pidevalt muretsen teiste pärast ja püüan kõigest väest neid lohutada, jätan enda mured ripakile ja lahendamata. Kuid kui mul toetust läheb vaja, pole seda kuskilt oodata, aitab! Ükski heategu ei jää karistamata, ja nii ongi.
TAHAN.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar