I miss you quite terribly.

I like where we are, when we drive, in your car. I like where we are.... Here. Cause our lips, can touch and our cheeks, can brush. Our lips can touch, here. Well, you are the one, the one that lies close to me. Whisper's "Hello, I miss you quite terribly". I fell in love, in love with you suddenly. Now there's no place else I could be but here in your arms.

Hellõu.

Põhimõtteliselt on asi nii, et ma tunnen ennast hästi. Kuigi paar asja ajasid täna mu närvi ikka parajalt mustaks, on kõik parimas korras. Ma tunnen ennast õnnelikult ja nii lihtne see kõik ongi. Polegi muud vaja. Naer siin, naer seal. Ja tänu sellele tundubki maailm nii lilleline ja värviline. Kuigi need paar, minu jaoks elutähtsat asja võiksid ka korda saada, siis poleks millegi üle nuriseda. Näiteks võiks... ja siis see kaa... Oeh, aga see pole siiski oluline. Kes teab, see teab. Kõige tähtsam on kogu selle juures, et kõik on siiiiiiski hästi ja mina naeratan. Kuigi selleks pole mingit kindlat põhjust (samas võiks ju), siis ma ikkagi teen seda. Ma tohin, ma tahan, ma teen, ma suudan. Ja ma olen endale mõne asja eesmärgiks seadnud ning teen kõik, et ma kunagi selle eesmärgini ka jõuaks. Ma suudan seda, ma tean. Kõik on hästi:D Ja te olete sellest vist nüüd aru ka saanud, ma loodan.
Üks hea asi on veel juhtunud - mu enesekindlus kasvab. Tõesti, tunnen, et see suureneb iga päevaga ja et see endine mina taastub tasapisi. Arvan, et selles on süüdi see hea aeg, mis ma veetnud olen, naerutiirud ja ilusad ilmad. Tõesti, ilmad on suurepärased. Ükspäev mõtlesin, et võiksime sõpsudega grillima minna, kõik koos ma mõtlen, ja täna Merksu ütleski, et tema juures toimubki mingisugune istumine ja grillimine. That's what I'm talking about, jea.

Täna oli siis koolis 12. klassidel lõpukell. Seal rivis seistes tuli ikka meelde, mis lollusi ja seiklusi osade abiturientidega on ikka tehtud. Millised ajad ja mälestused nendega on saadud. Vahepeal tahtis isegi pisike pisarakene silmast välja tulla, lihtsalt kahju, et nad lähevad siit ära ja neid ei näegi enam eriti tihti. Kuid jah, natuke on veel aega nendega koos olla ja mälestusi juurde koguda. Kõik on võimalik.

Täitsa lõpp, alles oli september ja kooli algus, nüüd hakkab kõik juba väikestviisi läbi saama. Huh!

No matter what happens, I can't let you go.

Kommentaare ei ole: