I ain't got no fight in me in this whole damn world. It's the one thing that I've known.

Kummaliselt rahulik ja vaikne on. Enam ei mölla minus ringi imelikud ja rahutuks tegevad tunded ning peas ei keerle sajad mõtted, mis ööd unetuteks muutsid. Ühtäkki on kõik nii selge. Nii puhas. Lõpuks on mul peas kõik klaar. Kõik mõtted on mõeldud ja tunded tuntud. Hetkel tundub, et ma ei vajagi miskit muud, kui oma muusikamängijat ja kõrvaklappe, kust kostub sinu imeliselt mõnus hääl. Justkui hetkega oleksin omas maailmas, kust ma mitte mingil juhul lahkuda ei tahaks. Sest siin on nii hea, nii rahulik, nii kerge...

Lebaks justkui mererannal, päike paitamas oma kiirtega mu nahka, lainete loksumine laseb kõrvadel puhata ja miski muu ei loeks. Ainult see hetk, nüüd ja praegu. Ja olenemata sellest, et tegelikkuses katavad taevast sajad hallid pilved ning soojast ja säravast päiksest pole jälgegi järel, tundub see mõte olevat niivõrd reaalne ja käega katsutav. Mis kõige meeldivam - ma ei peakski reaalselt seal rannal lebama ning kõike läbi elama, sest täpselt selline piiritu rahu ja vaikus täidab minu hinge. Ja see on hea tunne, lausa uskumatult hea.

Oleks minus rohkem sõnu ja oskust teile seda tunnet kirjeldada. Kahjuks peate minus pettuma.

Mikal on lõppematu kujutlusvõime. Ma pole kohanud mitte kunagi kedagi, kes suudaks enda peakesega sellist teksti välja mõelda, kui tema seda teeb. Andekas, ilmselgelt.

Kommentaare ei ole: