Keep on rising.

Ei ammu tunda viitsi kurba viha, kui hallid kivinäod diagnoose annavad. Mu vead ju ongi need ideed, mis kannavad.

Hellõu.

Imelik päev on olnud. Ma ei oska seda päris hästi seletagi. Kuidagi naljakas on olla. Ühtlasi olen õnnelik, segaduses, rõõmus ja siis jällegi kurb. Segased tunded on. Põhjuseks on teadmatus, kuna ma ei suuda mõista ja endast aru saada. Kas ma siis olen üle saanud või ei?! Mõistus ütleb, et olen, kuid süda jällegi väidab teist. Ma ei saa lihtsalt öelda, et mu jalad ei lähe sinu läheduses nõrgaks ja süda ei hakka kiiremini tuksuma, sest tegelikult on asi hoopis vastupidine. Kõik see toimub. Vahel intensiivsemalt, vahel mitte. Kuid kui ma nii jätkan, nagu praegu, siis on asjad paremad. Kunagi on, ma tean... Ja muide, eile olin ma oma ülesaamises üsna kindel juba, täna on aga asi veidike ebakindlam.
Täna sain eesti keeles kätte oma kirjandi, mille kohta õpetaja ütles : "Väga hea kirjand, viis pluss." 40 punkti töö oli. Ma olen uhke enda üle, tõesti olen. Kokkuvõttes tuli mu eksamitöö kokku 98 punkti sajast. Väga hea tulemus, ma olen väga rahul! Loodan, et eksamil suudan sama hästi funktsioneerida. Eh, see kõlas, nagu ma oleks mingi robot. Mida iganes.
Väga imelik ilm on ka täna. Hommikul oli väga mõnus ilm. Ühel ajal nii karge kui ka soe. Päeval paistis päike ja ilm oli soe, kuid kui koolist koju tulin hakkas vihma tibutama ja taevas läks halliks. Siinkohal pean mainima, et see hall ilm teeb meeletult uniseks. Selline tunne, et lausa kukuks voodisse ja jääks magama. Siuke magus uni on. Aga õnneks täna on reede ja ei pea muretsema, et hiljem üles tõustes peaks koolitükkidega tegemist tegema.
Nii eile kui ka täna on lihtsalt nii nii palju naerda saanud. Eile olime õhtupoolikul Getokal, järjekordselt. Seal tegid Tanel ja Ardi sellist nalja, et ise ka ei usu. Koguaeg oli naer, naer ja naer. Mul läksid lausa põselihased krampi. Põhinali oli muidugi sõnaga "imelik". Ma tean, et te ei mõista mind, mis selles sõnas küll naljakat on. Meil omad naljad. Eriti süvendas naeru Taneli lause: "Imelik oli Tootsi koolivend". Koolis sai ka Anniga veidike vasakule jälle mõeldud ja peaaegu terve päeva maha naerdud. Ma ei tea, naljakas, et just temaga ma ainult naerangi. Koguaeg! Aga miks ka mitte, naer on terviseks!

Praegu sooviksin lihtsalt lesida murul, vahtida taevasse ja püüda helesinisest taevast lumivalgeid pilvi. Tahaksin lihtsalt olla... Rahu leida.

Tuju läheb halvaks, miu.

Kommentaare ei ole: