Too early to say goodbye.

You watch the season pull up its own stage and catch the last weekend of the last week. Before the gold and the glimmer have been replaced, another sun soaked season fades away. You have stolen my heart.

Hei.
Tegelikult on nii, et suurt pole midagi muutunud. Kõik on sama mõttetu ja tühine edasi. Kuid ma ei mõtle sellele, ma lihtsalt ei viitsi. Ei taha, ei meeldi, ei viitsi, kõik.
Ma meeletult igatsen neid suveõhtuid, mis sai veedetud koos sõpradega. Kõik need korrad, kui me olime KÕIK koos ja kunagi polnud igav. Või kui tuua näiteks hetkel meenununud Karini sünnipäeva. Kui me olime vabas õhus ja mis kõige tähtsam - imeilusa järve ääres. Ei puudunud ka lõke, vesipiip ning tõsiselt mõnus seltskond. Kas saaks olla midagi paremat, kui sõpradega mõnusasti aega veeta? Eriti veel looduses. Ei ole. Kuid kõige ilusam asi, mida ma sellest sünnipäevast mäletan, on see, kui me Heleriga jalutasime läbi metsa Armuallikani. Ma pole varem ilusamat asja näinud. Kujutage ette : liivarand, päike loojub ja järv peegeldab tõsiselt ilusa roosakaslilla taeva peegeldust. Täielik paradiis. Kõige parem oli veel see, et Armuallikast edasi on üks koht, kus on lõkkeplats, laud ja toolid ning pealekauba ka super vaade. Mul tekkis isegi mõte, et ma koliks terveks suveks sinna ja imetleks seda kõike, mis mind ümbritseks. Pole ju paha idee, võimis? Suvi on ees, peaks selle ka täide viima - kõik koos.
Eile vaatasin filmi "Elizabethtown". Üks parimaid filme, mida ma eales näinud olen. Esiteks seal mängis Orlando Bloom (ma jumaldan teda) ja teiseks selle filmi sisu oli kirjeldamatult hea. See ei olnud selline tavaline love story, vaid selles oli midagi erilist. Kas asi oli näitlejates, filmi sisus või milleski muus - film on totaalselt super!
Ja Orlando Bloom on täiuslik.