Sümpaatne puravik.

Hey.



Ütleme nii, et asjad hakkavad väikestviisi paremaks muutuma. Asjad lahenevad. Täna, kui koolist koju kõndisin, mõtlesin asjade üle järele. Kuigi mu ümber on üsna palju asju halvasti, pole see veel maailma lõpp. On ka palju suuremaid muresid ja probleeme kui see. Kasvõi kõik need näljahädad, nö sõjad Iraagis jms. Naljakas on mõelda, et vahel me oleme kurvad selliste asjade üle, mille üle ei peaks seda üldse olema. Tuleb see asi lihtsalt läbi mõelda ja kui vaja, probleem lahendada. Kõiges halvas tuleb leida ka midagi head! Või nagu öeldakse: "Ära muretse, homne tuleb veel hullem."
Viimasel ajal olen hakanud väärtustama lihtsaid asju. Ma hindan rohkem seda, kui ma saan naerda nii, et mul silmad pisrates, kui mul on võimalik olla oma sõpradega ja perega. See tähendab minu jaoks rohkem, kui mingi tühine riideese vms. Me peaksime pidama rohkem lugu asjadest ning inimestest, kes meil olemas on. Me kõik küll ihaldame endale uhkeid asju, et me ennast mugavalt ja hästi tunneksime - oleme inimesed- aga siiski peaksime rohkem hoolima väikestest asjadest ja leidma nendest rõõmu ja õnne , mis minu arvates ongi just need kõige olulisemad asjad inimese elus. Me küll ei pane seda kõike tähele, kuid kas keegi teist on mõelnud sellele, milline oleks elu, kui meid ei ümbritseks meie sõbrad ja perekond või et me ei saaks naerda, nutta, üleüldse oma emotsioone väljendada. Kui me kasvõi ei paneks tähele aastaaegade vahetumist või kuidas mõnikord peale vihma tekib taevasse vikerkaar. Minu arvates poleks elul mõtet. Inimesed oleks mornid, meid ümbritseks tavaline hall mass. Need on need väikesed asjad, kuid tegelikkuses vägagi olulised. Niiet otsime seda ilu ja õnne pisikestest asjadest ja hetkedest. See on seda väärt. Kujutan ette, et see kogu romaan tundub nüüd veidike segane.
Homme on siis 14. veebruar - sõbrapäev. Üks päev aastas, kus ollakse oma sõprade vastu terve päeva head. Kuid miks ei tehta seda aasta ringi? Mulle jääb see mõistmatuks. Peaksime mõtlema ja käituma nii, nagu oleks iga päev sõbrapäev. Ühe asja tahan veel siia kirja panna. Kui te homme sõbrapäeva puhul oma sõpru kallistate, siis peaks see kallistus tulema südamest. Et see ei oleks "lihtsalt" kallistus, vaid tõeline. Jah, jälle ma pean nö moraali. Kuid siiski, ilusat sõbrapäeva.

Ja kõik tulge kindlasti sõbrapäeva diskole. Koolimajas algusega kell 18.00. See ya!

Kommentaare ei ole: