No need to talk about it. Like it won't happen, 'cause the chances are that it will.

Täna olen joonud lugematus koguses kohvi ja lugenud. Joonud veel kohvi ja veel lugenud. Ja see oli kogu minu päeva sisu. Teoreetiliselt peaksin olema otsast ääreni tulvil energiat, kuid lood on otse vastupidised. Selline uim on peal, et halb hakkab. Ehk on viga selles uimases ja vastikus ilmas, mis akna tagant vastu vahib. Tõenäoliselt see nii ongi, aga las ta olla. Selliseid hetki peab ka elus olema. Hetki enda jaoks.
Ja mõtlemisainet on ka hulga olnud. Materjali jäi veel ülegi.

Jälgisin MTV pealt Coldplay kontserti Tokyos. Reedeti on neil selline programm nagu World Stage ning mõnikord tuleb sealt päris häid asju ka. Nagu Coldplay näiteks. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et miks ma pean elama sellises kohas, kuhu ükski hea asi ei jõua. Kui just muusika koha pealt rääkida. Kõik need artistid, keda mina tulihingeliselt näha tahaksin (The Kooks ja Jack Johnson eesotsas), need käivad igal pool peale Eesti. Just mõnda aega tagasi lugesin Luke Pritchardi twitteri lehelt, et nad on oma "Konki" tuuriga otsapidi Rootsis. Ainuke põhjamaa riik, kus nad esinevad. Aga tegelikult on ju lood nii, et need parimad asjad ongi meist tavaliselt suurte kauguste taga.

Ja päeva kõige kurvem uudis. Puhka rahus, M.J.

Tänane päeva lugu ka. Reamonn - Moments like this.

Kommentaare ei ole: