Understand, this is who I am.


Meid ümbritsevad alati inimesed, kes meie õnnestumistest rõõmu ei tunne ning kõikvõimalikul moel neist erinevaid põhja suruda üritavad. Ma ei saa üldse aru, kust võtab teine inimene, võõras või isegi tuttav, õiguse mõista kedagi hukka tema arvamuse ja üleüldse tema olemas olemise pärast. Igaüks meist on isemoodi, me mõtleme kõik erinevalt, saame asjadest omamoodi aru, väljendame end teisiti. Miks siis arvatakse, et kui ma ei taha olla kellegi moodi, vaid olla mina ise, siis olen ma lihtsalt mõttetu mees, kes kindlakskujunenud reeglistikku rikkudes teiste arvates midagi ei saavuta. Usun, et seda süsteemi üksi muuta ei suuda keegi. Isegi mitte koos teiste samasugustega - omamoodi inimestega.

Inimesed on mugavad. Võtavad omaks selle, mida üldsus heaks kiidab, et mitte langeda teiste pilkude alla ja hakata end õigustama. Ei soovita seista enda arvamuste eest ja hiilitakse eemale sellest, et peaks leppima mõne halvakspaneva pilguga. Inimkond võtab omaks selle, mille järgi on kergem elada. Ükskõik siis, kas nad ise ka sügaval sisimas seda heaks kiidavad või ei. See pole enam isegi mitte mugavus, vaid alla-andmine.

Tegin otsuse, et ma ei kavatsegi leppida teiste moodi olemisega, lihtsalt selleks, et elada oma elu mugavalt ära, ilma halvasti ütlemisteta ja ebameeldivate pilkudeta. Kui vaja, ma protestin, kui vaja, olen ma kõige sellega, mis mul on, rahul. Ma saavutan kompromisse ja seda kõike lõpptulemuse nimel. Ja kui see kõik tähendab oma arvamuse pidevat avaldamist, teistsuguseid arusaamisi ja kohati ka pahameelt, siis on see nende inimeste probleem, et nad ei suuda elada teadmisega, et keegi ei olegi nendega nõus. Et keegi erineb nendest...

3 kommentaari:

Miia ütles ...

Ma olen sinuga 100% nõus.

pisike. ütles ...

öige seisukoht kallis ! (L) :) mina toetan sind igati.

Nännu ütles ...

Aw:)