Searching for the chance that I've lost somehow.

Where'd the days go? When all we did was play and the stress that we were under wasn't stress at all. Just a run and a jump into a harmless fall from walking by a high-rise to a landmark square.

Tükk aega pole lihtsalt olnud nii tegude - ja rõõmurohket päeva kui eile. Siiski toimus ju Suverull 2008. Kõik, kes käisid, teavad, millest osa said ja need, kes ei käinud, jäid paljustki ilma. Uskumatult tore on ikka näha oma tuttavaid suusahüppeid tegemas (kusjuures väga häid!) ning rullsuuska sõitmas (Avo ja Rando - supertublid!). Veel toredam on kõikidele kaasa elada! Magusaks tegi selle päeva asjaolu, et terve Otepää oli ilusaid, pruune kehasid täis - hot! Kohe midagi erilist. Ja kuigi hommikupoole oli ilm üsna kirumist väärt, oli päevapoole väljas lausa uskumatult palav. Igati mälestusterohke!

Pean ka ära mainima, et esimest korda nägin oma silmaga, kuidas keegi suusahüpet sooritades kukkuda võib. Ilus vaatepilt see ei olnud, õnneks oli kukkujaga siiski kõik korras.
Tõsi, ma võiks vist päevad läbi veeta oma aja hüppemägede juures ning vaadata suusahüppeid ning kaasa elada!

Homme ära Tartusse ning teisipäeval juba ongi Allstars Summer! Pidu, pidu!

Kommentaare ei ole: