These streets.

Hellõu.

Viimased kolm päeva olin omadega Tartus. Tuleb tõdeda, et vanasti Dorpatiks kutsutud Tartu on ikka tõepoolest nii meeletult heade mõtete linn, et lausa imestama paneb.
Esmaspäeval tulin linna, käisime Liisi ja Anniga pitsat söömas Ruuni pitsas. Tunnistan, et Merano pitsa on ikka kordades parem, kui see, mida seal sõime, kohe päris päris ausalt. Õhtu, õigem oleks vist öelda öö jooksul käisime igasugustes paikades. Seisime Atlantise lillekeste all, et vihma käest pääseda, käisime "Place'is" ja "Krooksu" baaris istumas ning lõppude lõpuks jõudsime välja "Savood'i", kus veetsime vist enamuse oma ajast. Viimane on uskumatult lahe koht. Rääkisime juttu, naljatasime ning tantsisime seal Liisi, Taavi ja Villemiga ning tutvusime ka ühe Soome vanakesega, kes rääkis päris hästi eesti keelt, väikese aktsendiga. Igati lahe kuju oli! Koju jõudsime umbes poole 5 aegu hommikul. Aga miks mitte?
Teispäeval ärkasime kuskil poole kahe ajal, sõime, tegime end korda ja suundusime jällegi linna peale. Käisime poodides ja edasi suundusime Anni poole. Plaanis oli minna Allstarsile, aga lõppude lõpuks ma sinna siiski ei jõudnud. Tekkis erinevaid probleeme sellega ja lihtsalt tuju sinna minna kadus. Selle asemel nägime Liisiga korraks TIITU (MA MAINISIN SIND), jalutasime Emajõe ääres ning rääkisime igati toredate tüüpidega, ostsime Statoilist kuuma kakaod ja seejärel istusime jõe äärde kiikuvatele toolidele ning lihtsalt olime seal. Me ei rääkinud mitte midagi. Mõlemad olime kõrvaklapid peas ning nautisime ümbritsevat. Mina otsisin Väikest Vankrit, aga tulutult. Hiljem läksime koju ja vaatasime natuke telekast öö laulupidu, oleks tahtnud isegi sinna minna, ilus!


Tahan veel ja veel ja veel.

Kommentaare ei ole: