I'm always where I need to be.

Eile uurisin taaskord oma sahtlipõhje ja erinevaid mappe ja kõike muud. Leidsin päris mitmeid kritseldusi ja paberilehti ning lõputult tuli igasugu vanu asju meelde. Selle tagajärjel tuli tahtmine lihtsalt võtta leht paberit ja midagi kirjutada. Mitte arvutisse, vaid just paberile. See on kuidagi teistmoodi. Kuidagi lihtsam, mõtted justkui tulevad ja tulevad.

Naljakas on mõelda, mida kõike on juhtunud selle vähese aja jooksul, mil ma siin maailmas eksisteerinud olen. 16 aastat täis nuttu, naeru, saladusi, ülestunnistusi, valu, õnne ning palju muud huvitavat ning meeldejäävat.
Kõige parem on selle juures see, et igal hommikul, mil ma taaskord oma keha voodist välja lohistan, algab päev täis uusi katsumusi ja olukordi, kuid eelkõige täis mälestusi. Iga päev toimuvad ka osalt rutiiniks saanud sündmusi, kuid mis on siiski mingil moel alati erinevad ning seega ka erilised. Näiteks võin tuua päikesetõusu- ja loojangu. See protsess toimub igal varahommikul ning õhtul, kuid millegipärast ei tüdine me nendest iial ära. See sümboliseerib millegi uue algust ja lõppu omapärasel viisil.

Iga sekundi jooksul, mis ma oma ajast veedan, saan ma omandada piltlikult öeldes oma ’mälestustekokku’ aina uusi ja uusi mälestusi. Olgu tegemist mind kunagi ümbritsenud loodusega, minu ümber pesitsevate inimestega saadud mälestustega või lihtsalt ühel eluperioodil täide läinud unistustega. Ei jää puudu ka need, mis ongi unistusteks jäänud. Kuid samas, täide minemata unistused on ometi ka head, need innustavad meid edasi liikuma, tähtede poole.

Olen mõistnud, et elul on meile nii uskumatult palju pakkuda. Kõike seda, mis meile ise mingi juhuse tahtel ette söödetakse ning palju seda, mis jääb osadele inimestele avastamata.

Me oleme kui kalad vees. Tasapisi ootame tiigis seda hetke, mil eluke otsa saab, kuna ühel kalamehel on vedanud ja me sööda alla neelame. Kalu on ka samas erinevaid, just nagu on inimesed erinevad. Ühed on need, kes valivad lihtsama tee ning on rahul sellega, mis neil käeulatuses on ning naudivad seda. Teised soovivad aga näha kaugemale kui oma pisike ala, kus ringi ujuvad.
Nii on ka inimestega. Osad lihtsalt tahavad näha ja uurida maailma ning erinevate paikade kultuure, tutvude erinevate inimestega, lugeda raamatuid, mis on maailmale nii uskumatult palju andnud. Avastavad kõike head, mis pakkuda on ning ei löö ust kinni ühegi võimaluse ees, mis avaneb. Mina kuulun samuti selliste inimeste hulka. Tahan rohkemat!



Kommentaare ei ole: