Täna on meie korteris kummaline vaikus. Õrnalt segunenud esimeste mööda põski külmalt alla veerenud pisaratega ning lahkumissõnadega, mis pärast lausumist kummituslikult õhku rippuma jäid ja nüüd ühest toast teise levides tasapisi laiali valguvad, kattes kõik õige raskevõitu melanhoolialooriga. Jube raske on ühtäkki hoomata, et see üks peatükk meie seiklusest on läbi saamas ning see hingele kõige keerulisem osa on kõigest loetud päevade kaugusel. Et nende paari kuu jooksul tekkinud inimestevaheline side ja need igapäevased pisikesed asjad, mis nii südame külge on kasvanud, saavadki sedasi läbi. Kalender ja selle numbrid. Vahel tahaks selle kõik unustusse visata.
Muusika: Andrew Belle - Daylight
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar