One of those days.

Ei oleks seda iialgi osanud arvata, et Lahti mind nõnda üllatada veel suudab. Olen varasemalt õige pisut pajatanud sellest, kuidas siinne sadam ilmselt kõige erilisem paik terves linnas on. Pakub piiritut rahu ning teistmoodi olustikku, mis ülejäänud piirkonnas absoluutselt erineb. Kuid siiani ei teadnud, et üks nendest vahvatest puumajades asuvates kohvikutes endas täielikku aaret peidab. Imeliselt vahva vanemat sorti mööbel, soe ning kutsuv atmosfäär ning see kirjeldamatu "vanaema" tunne, mis juba esimesel sammul sisse astudes tervitas. Ilmselt üks nendest kohtadest, kuhu pimedatel talveõhtutel üsna tihti sattuma hakkan. 

Kommentaare ei ole: