It's all so beautiful. Like a landscape painting in the sky. Mountains are zooming higher. My world is spinning and spinning and spinning.

Mõnikord, kui ma kalendrisse pilgu heidan, tuleb lausa ahastus peale, kui mõelda, kui kiiresti aeg tegelikult möödub. Ja seda just alates mingist kindlast vanusest. Ma ei mäleta küll, et kuueaastasena mu päevad lennates läksid. Võib-olla oli asi siis selles, et sellal ei aimanud ma nii palju ja ei ehitanud ülesse eesmärke, mille poole püüelda. Aeg ei omanud mingit kindlat väärtust. Puudusid plaanid, tahe ja reaalsed unistused. Siis sai vist päeva suurimaks mõttevälgatuseks pilt sellest, millise kleidi ma eesootaval päeval oma nukule valmis käkerdan. Kuid tegelikult on vahel ikka tõepoolest õudne mõelda, kuidas elu nii kiiresti käest libiseb. Sekundid hakkavad vaikselt kõrvus tiksuma ja ängistus tekib hinge. Ja sellistel hetkedel tahaks päevadesse nii palju asju korraga mahutada. Sedasi, et tunnid tegevustest lausa lõhkemise äärel oleks, hoolimata sellest, et vahepeal jõud ja jaks otsa võib saada. Kõik oleneb resultaadist. Ja hiljem ei jää kripeldama tunne, et ma pole elanud, vaid hoopis vastupidi. Meenutades saab naerda.

Kõlab kõrvus nagu saatuse iroonia. Miks küll peab asjade väärtusest sel momendil aru saama, kui neid enam meie käeulatuses pole? Kõik tehakse must-valgelt meie silme ees selgeks, kuid ometi oleme lausa vabatahtlikult kui puuga pähe saanud ja laseme tõel silme ees minema vuhiseda, haaramata kinni viimsestki võimalusest. Mulle hakkab tunduma, et vigadest ei anna kunagi õppida, kui väga me seda ka ei tahaks. Kuid võib-olla.

Kuid tegelikult ei suuda sõnadesse ära mahutada seda rõõmu, mis hinges pesitseb. Õues on nii südantlõhestavalt ilus. Ja ma ei liialda sõnadega, kui ütlen, et Otepää on talvisel ajal Eesti kõige ilusam linn. Vähemalt läbi minu silmade.
Jõulude-eelne igatsushoog segatuna kokku nostalgialainetega. Inimesed kaugelt maalt, tulge mind vaatama. Ma igatsen teid.

So quiet and peaceful. Tranquil and blissful. There's a kind of magic in the air. What a truly magnificent view, a breathtaking scene. With the dreams of the world in the palm of your hand.

Muusika: Queen - A Winter's Tale

4 kommentaari:

Mihkel. ütles ...

otepää jõulukuusk nüüd küll kindlasti mitte kõige ilusam ei ole:D

Anne-Maria ütles ...

Otepää diskokuuse poleemika üle mõtisklesin juba eelmisel talvel, nüüdseks olen sellest õudusest üle saanud, jätan asja kahe silma vahele ning naudin kõike muud ilusat.

Ja tegelikult, kui kaunistused enam-vähem normaalsed oleksid, siis ei oleks kuusel miskit viga. ;)

Mihkel. ütles ...

jeaps i totally agree,et kuusk ehedana oleks väga ilus aga need ehted teevad ta nii venelaslikult näärimeelseks in my opinion:D

Anne-Maria ütles ...

Ei saaks paremini selle kuuse kohta öelda. :)