It was a very good year and now it’s gone. You say the whole point of everything’s the moving on and I can’t help but feel somewhat opposed to this.

Raske oli silmi uskuda, kui pilgu kalendrisse heitsin ning märkasin, et täna on käes aasta viimane päev. Tundus olevat kui mingi kummaline viirastus. Unenägu, kus aeg halastamatult sõrmede vahelt liiva kombel käesti jookseb. Kuid tegelikkus kannab hoopis teistsugust kuju ning kogu asja realiseerumine paneb möödunud aastale tagasi vaatama. Jätma meelde väärtuslikud momendid ning unustama ebameeldivad. Paigutama need mälestused mälus pesitsevasse sahtlisse ja puhta lehena astuma vastu uuele aastale, kaasas vaid tahtejõud ja kaljukindlad unistused, mille poole püüelda.

Kui möödunud kuudele pisut pingsamalt mõelda, siis meelde tuleb paratamatult ainult head asjad. Silme eest on vihuritena möödunud muudatused, mis ka mind pehmelt paitasid. Tunnen, et olen läbi teinud mingisuguse arengu, astunud edasi sammu parema mina suunas. Nii mõnelgi korral võib väita, et muutused ei ole head. Viivad elukorralduse balansist välja ning rikuvad võib-olla nii mõneski mõttes armsaks saanud rutiini, mis jalgealuse kindlamana hoiab. Kuid tuleb tõdeda, et selle tulevikuillusiooni, rutiini, nimetage, kuidas tahate, lõhkumine, mis mu silme ees nii kindlalt teibituna seisis, on toonud endaga kaasa uusi tuuli. Olen leidnud eneses ülesse need nurgelisemad küljed, mida tundma õppida ja mille saatel uutele jahimaadele seiklema minna. See on toonud mu kõrvale inimesi, kelle olemasoluta ma enda eksistentsi enam ette kujuta ei suudakski. Sedasi, et nende puudumine annaks koheselt hinges haigutava tühjuse näol tunda. Kuid ometi on minema uhunud ka neid, keda arvasin enda külge igaveseks aheldatud olevat. Täpselt nagu tipp ja täpp - üks ilma teiseta ei saa, kuid koos moodustavad hiilgava duo. Kuid ometi on näha, et nad suudavad ka eraldiseisvate indiviididena jalad tugevasti maapinnale suruda, pea üles tõsta ja suurepäraselt hakkama saada.

On olnud nii külma kui sooja, pisut vihma ja killuke päikest, naeru suul ja sädemeid silmades, helklevaid pisaraid põskedel ning kallistusi, mis aitavad märgata, et asjad saavad minna vaid paremaks. On olnud punaseid vahtralehti, porilompe, rohekaid tuules õõtsuvaid rohuliblesid ning jahedat tuult, mis põsed punakaks muudab. Aasta on olnud suurepärane ja seda ka koos oma muredega. Loodetavasti tuleb järgmine veelgi parem.

Nüüd jääb vaid üle oodata seda hetke, mil kümne asemel veab paberilehele end harjumusest veel üheksa.

ILUSAT VANA-AASTA LÕPPU!

Soovisin.
Muusika: Madonna - Celebration