There are days when outside your window I see my reflection as I slowly pass.

See on nii kummaline, kuidas väiksesed asjad suudavad meie päeva erilisusega üle külvata. Kuidas selliste asjade tähelepanek, mida mõnes muus olukorras ehk märkama ei juhtuks, annab asjadele hoopis uue vaatenurga. Kirjeldamatult teeb rõõmsaks see, kui inimesed oskavad üllatada asjadega, mida neist oodanud ei oleks. Kuidas pisike nali äraütlemata sombusel sügispäeval värvid ellu toob ning meenutus suunurgad muigvele ajab.
Täna üllatas mind Anni, kes mind ühtäkki mind täisnime pidi kutsuma on hakanud. See on niivõrd pisike asi, kuid ometi riivab koheselt kõrva ning tõmbab tähelepanu. See on nii harjumatu, kuid samas armas.

Täna sain tõestust järjekordselt sellele, et inimestel puudub moraalitunne. Kui tihti tuleb ette selliseid olukordi, kus ei mõelda asju korralikult läbi ning suust vuravad välja kõik idiootsed mõtted, mida sülg suhu toob. Ma ei oska öelda, milles asi seisneb, kuid tõsiselt vastukarva on situatsioonid, kus mõni oma mõtlematu käitumisega teisele karuteene osutab. Leian, et osa inimesteks peaks pisut vaeva nägema oma suhtumise muutmisega ning asjade läbimõtlemisega, sest see hoiaks ära nii mõnegi ebameeldiva- ja mugava olukorra.

Miks on alati nii, et kõik ebameeldivad asjad vihmaga kaasnevad? Tegelikult on tõsiselt kõrini sellest lakkamatust vihmast, mis mõnikord taevast lausa ojadena alla voolab. Sellise ilmaga ei oska mitte kui midagi peale hakata - kasutu.
Tunnen, et ma tammun juba pikemat aega ühe koha peal, omamata mingitki edasiviivat arengut.

Nüüd aga jätan "Kondid" vaatamata ning lõpetan oma raamatu ära. Vähemalt on lood sellega ühelpool. Ja hambad valutavad hullupööra, breketite võlud.


I wish.

You gotta spend some time, love. You gotta spend some time with me.

Muusika: The Kooks - Naive. Midagi vana, aga head.