Stuck between channels my thoughts all quit. I thought about them too much, allowed them to touch. Waiting for things that never came.

Tegelikult olen ma üle mõistuse õnnelik, et tuleb veel vastu pidada kaks päeva ning siis saab nädal aega vabalt võtta. Sisustada seda selliselt, nagu hing ihaldab ning pühendada osa sellest ka iseendale. Just seda viimast on mul viimasel ajal vajaka jäänud. Nii paljud otsused, mis kunagi vastu on võetud, on segi paiskunud ning mõtted, mis peas kaootiliselt seinast seina ringi põrgatavad, ootuses, et need saavad kunagi läbi mõeldud, vajavad samuti korrastamist. Tegelikult peaks vist mõttetegevusega hoopis pisut lõdvemalt läbi ajama, sest aju tahab puhata.

Minu jaoks on talv oma tundelt pärale jõudnud, olenemata sellest, et lund väljas ei ole. Selle süüdlaseks võib pidada Jack Johnsoni loomingut ning eelkõige ühte lugu - "Flake." Seda võib pidada omamoodi talviseks hümniks, kuigi see ei seostu aastaajaga mitte mingil moel. Eks ta nii ole, et mälestused loovad laulule oma tagapõhja. Tegelikult on nii hea meel mõelda sellele, et kuu aja pärast jõuab kätte see osa aastast, mis mulle kõige rohkem meeldib ja mulle kokkuvõttes tervet maailma tähendab. Loodan, et hiljemalt novembri lõpuks on lumi maapinnale jõudnud ning Otepää Eesti kõige kaunimaks linnaks muutunud.

Eile avastasin ühe arhitekti, Zaha Adidi muud loomingut peale mu lemmikhüppemäe Bergiseli. Tuleb mainida ära, et see naine on geenius. Ma ei ole kunagi midagi sellist näinud ja ma olen tõelises hämmingus. Postitan siia paar pilti nendest, mis mulle kõige rohkem silma jäid.