Finish line.

"Kui inimene on armunud, siis alustab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega - ja seda nimetabki maailm romantikaks."


Täna on jällegi see päev, kui ma olen järjekordselt mõistnud, kui kahepalgelised suudavad inimesed olla ning tõelisest sõprusest ei ole paljud vist oma elusees kordagi kuulnud. Siinkohal peab paika ikka teada-tuntud lause: "Heategu ei jää karistamata." Imelik on see, et isegi kui ma olen ainuke inimene, kes oma sõpra kaitseb, tema poolt on ning õigustada püüab, siis mingi aja pärast lööb see sama isik mulle noa selga. Inimesed on ikka nii kuradi kahepalgelised ja see vist jääbki nii. Vahest on õigem see asi kahe silma vahele jätta ning sellega leppida, et elu käibki nii, aga haiget teeb see siiski. Mõnikord tekib ikka tahtmine kõigele käega lüüa ning lasta sel oma rada minna. Ehk on nii kõige õigem käituda.

Aga kõigest sellest hoolimata on siiski olemas inimesi, kes näitavad, et nad on minu jaoks olemas. Ja see korvab kõik muu halva. Aitäh teile.

Täna sain jälle tõestust sellele, kuidas armumine suudab inimest muuta. See on justkui näkku kirjutatud, kui kõhus möllavad liblikad ja pea pilvedes ringi hulgub. Nüüd mõistan, kuidas Grete minu tollasest olukorrast nii hästi aru sai. See on ju silmaga nähtav.

Veel tahan teada anda, et unistused on ikka nii toredad asjad, need viivad edasi ning annavad lootust. Isegi kui need ei täitu, on nii mõnus tunne oma vaimusilmas asju ette kujutada ning end kõige hea vahele paigutada. Pealegi, on olemas unistusi, mis tõesti võivad teoks saada! Ja see teeb unistamise veel paremaks tegevuseks, kui see juba niisamagi on.

Ma kardan sellest kõigest nii kohutavalt ilma jääda ning pettuda. Ei taha jälle lõpetada kuskil kuristikus, kust pean tasapisi samm sammu haaval välja tulema. Ma ei taha jälle otsast alustada ning naiivselt uskuda, et kunagi läheb kõik paremaks. Võib-olla kunagi kauges tulevikus see ongi nii, aga ma ei saa sellele lootma jääda.
Sellepärast peangi tegema kõik, mis võimalik, et taaskord nii ei läheks, sest tõesti...see asi minu sees, see tunne, on nii uskumatult imeline ja nii käega katsutav. Lõpuks ometi kõik liigub tasapisi õiges suunas, aga sellest olenemata ma ei taha avastada, et ühtäkki on kõigele kriips peale tõmmatud.

Ja näed, Mika, see lõik siin on üleni sulle pühendatud. Tegelikult on asi nii, et ta on mulle justkui parima sõbra eest. Asendamatu. Ja olenemata sellest, et ma umbes kogu aeg su peale mängult solvunud olen ja luban sinuga mitte rääkida, oled sa siiski minu parim inglise keele pinginaaber ever ning ma siiralt loodan, et see jääbki nii. Siiski, meie mureprogrammi ei suuda miski ületada ning sul on see võime mind alati naerma ajada. :)