Kui ma armastan sind kaugelt, siis haiget sa ei saa.

Enne viimaks, kui puutuvad suud. Lootusetult lootes sinult keelega paitust. Saamatusest saamatult ma vastan kui koer. Meeletused karjutud ja algabki vaikus. Julgustades teineteist, pead minema – jää!

Tuim, sama mõttetu olek kui tavaliseltki. Mis minuga toimub?! Ühel hetkel tunnen kõiki emotsioone korraga, vahel tahaks naerust lämbuda ja seda õnnetunnet sisimas tunda, teisalt jälle tekib tahtmatu soov pisaraid valada. Kuid ühtäkki on kõik need tunded kadunud, tühjus, justkui midagi poleks olnudki. Ma ei taha midagi teha, midagi kuulda. Lihtsalt oleks omas mullis, sisimas soov olla teadmatuses, mis mujal maailmas toimub.

Pean kõik selle unustama ja oma eluga edasi minema. Aga ei oska, lihtsalt ei oska teha järgmist sammu. Kui ma vaid teaks...

Ainult üks ja ainuke soov. Ilusaid ilmu, please!

Kommentaare ei ole: