Basel

Sügis on täielikult võimust võtnud. Kaunid kuldsed ja päikesepaistelised päevad, mis nii mõnusalt hinge hellitasid ja meeltmööda olid, on asendunud hallide ja vihmaste ilmadega, mis tegelikult ka omamoodi toredad võivad olla. Ei ole sugugi paha aega sooja teki alla pugeda ning, teetass kapiäärel ootamas, veidi rohkem raamatute seltsis aega veeta. Kui selleks kooliasjade kõrvalt muidugi aega üle jääb. Kuid tegelikult leiab sellisteks asjadeks alati aega, eks?

Aga ometi on nüüd hakanud mõtted tasapisi tagasi mõne kuu taguse aja poole tüürima. Ilmselt on möödunud piisavalt kaua aega, et mõista, milline väärtus oli minu selle aasta suvekuudel. Kui ilmatumalt suure seiklusega oli tegemist ning kui palju see andis nii kehale kui vaimule. Kui palju kasvasin sisemiselt ning millisel määral avaldus silmavaade. Ilmselt on see alati nõnda, kui näed, kuidas toimib elu kusagil mujal. Hoopis teistsuguses riigis ning kultuuriruumis. Ja nüüd tunnen, et ongi aeg piltide näol samuti tagasi vaadata. Käia taas üle kõik need kohad, mis jalge alla mõned kuud tagasi jäid ning mälestuste näol mõtteisse jäädvustusid. 

Alustame paigast, mis kujunes kuuks ajaks meie ajutiseks kodupaigaks. Basel, mida peatakse tegelikult kolme riigi - Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa -  kohtumispaigaks, kuna viimase kahe piirid on nõnda lähedal, suutis kõvasti enda kanda südamesse kinnitada. Need kaunid õhtupoolikud Rheini ääres, mil tundus, nagu kogu linn oleks just jõekallastele kogunenud, et seal imehästi aega veeta, kaaslaseks muusika, grill, sõprad seltskond ja tore linnaatmosfäär. Rhyschänzli ja Acero. Marcin, Martin ja Erfringerstrasse. Feuerwehrmuseum, Agata ja veinirännakud Prantsusmaal. Unispital ja Glur. Nõnda armsad tänavad, mis kaunite majadega piiritletult käsikäes jalutades äraütlemata suurt naudingut pakkusid. Ja need imearmsad butiigitüüpi kauplused! Rääkimata veel nendest lõpututest imeliselt lõhnavatest pagariäridest, kuhu inimesed juba varahommikutel oma lemmikleivakest ostma lähevad ning . Või see teistmoodi õhkkond, mis kiirgas väljapoole nii inimestest kui üleüldisest olustikust. Seal oli midagi teisiti. Basel on kaunis. Ja nüüd tunnen küll tõepoolest hirmsasti puudust!








Kommentaare ei ole: