Zürich


Zürichi puhul oli tõepoolest tegemist tõelise unelmana. Sinna saabudes ootas meid üllatusena ees terve meie peatumisaja kõige kaunim suveilm. Väljas lõõmas päike ning kuumakraadid küündisid üle kolmekümne. Linn oli liialdamata täielikus suvemeeleolus ning kõik olid end kodudest välja vedanud. Kohati jäi olustikku ja linnamelu jälgides tunne, nagu oleks pigem Prantsuse rivierale sattunud kui et Šveitsi suurimasse linna. 

Kuid linn pakkus tõesti kõike, mida ühelt linnalt võiksin vähemalt isiklikult oodata. Piisavalt suurt linnamelu, sõnulkirjeldamatult kaunist miljööd, alustades arhitektuurist ja tänavapildist, lõpetades imearmsa vanalinna ja veeäärse elu-oluga. Kahjuks sai mul aparaadil aku tühjaks just siis, kui vanalinna tänavatele ekslema läksime, kuid peab tunnistama, et antud juhul jäi Tallinna vanalinn sellele isegi pisut alla. Viimane oli nõnda maagiline ja kuidagi teistmoodi.  

Zürichisse reisimiseks valisime ka üsna ebahariliku viisi, kuid kokkuvõttes pisut suuremat ajakulu mitte arvesse võttes oli tegemist väga rahakotisõbraliku teega. Kuna rongiliiklus on Šveitsis üsna kallis (Baseli-Zürichi edasi-tagasi piletid oleksid jäänud nii 70-80 euro kanti, vahemaaks nii 100km, hehhe...), siis pärast pisukest internetis tuhlamist leidsime saksa bussifirma MeinfernBus, mis meid kõigest 16 euro eest kohale vedas. Bussi peale saamiseks sõitsime kohalikust saksa rongijaamast 7 minuti pikkuse sõidu kaugusele Saksamaale Lörrachi linna (kahe otsa pilet maksis kokku 6 eurot), kust siis buss tagasi Zürichisse sõitis. Hinnavõit missugune! Viimast bussifirmat kasutasime hiljem veel paaril korral. Saksamaal sõites ülimalt mugav ja odav viis ringi reisida! 

Päev oli pikk ning lõppes tõeliselt korraliku päikesepõletusega. Sest ega sellise suvekuumusega ei osanud keegi meist arvestada. Aga tõepoolest, Žürich oli imeline. 



Kommentaare ei ole: