Well sometimes I go out by myself and I look across the water. And I think of all the things, what you're doing. In my head I make a picture

Homme ja edaspidi on paradiis. Lumi ja lumised kuused, kindad, joped, mütsid, suuskade all krõbiseb valge vatt ning kõrvu kostab läbi õhu vihisemise hääl. Seda vähemasti telekaekraanil, kuid ka ainult sellest piisab, et kõigega rahul olla. Mul on tunne, nagu ma võiksin õnnest lõhki minna. Lihtsalt niisama. Seda ka hoolimata sellest, et õues on tõeline koerilm ja toimub lund ootavate inimeste mõnitamine, on emotsioon sellegipoolest uskumatu.

Tegelikult võiks koos seagripiga siis vähemalt lumi end siia lõuna poole lohistada.


Muusika: The Metros - Last of the Lookers

Kommentaare ei ole: