Skies are blinking at me. I see a storm bubbling up from the sea.

Täna hilisõhtul, kui me jälle rõdul küünlavalgel mitmete tekkide sees istusime, kuuma-kuuma teed jõime ja head omast muusikat kuulasime, jõudis pärale, et suvi on otsa saanud ning sügis koputab juba kannatamatult uksele. Õues on külm ning kui välja hingata, tuleb suust tossu - esimene märk sügise ilmumisest. Täpselt selline tunne on, et kohe-kohe viskavad puud lehed maha, taevas tõmbub halliks ning soojakraad üle kümne juba naljalt end ei kergita.
Ja kui pilk kalendrisse heita, siis tuleb puhta masendus peale. Ja selle peale ma aega raisata ei taha. Võib veel kümme päeva elada unistuses, kus suvi kestab veel pikka aega.



Aga samas on jällegi põhjust rõõmu tunda - talv on sammu võrra ligemal.
Muusika:Coldplay - Strawberry Swing.

2 kommentaari:

Taavi ütles ...

Väga tsilll blogi sul :)

Anne-Maria ütles ...

Eh, aitäääh:)