Tegelikult on lood nii, et päris tükk aega ei ole mu elu olnud tervik. Pigem on see olnud pooleldi poolik. Ja kui olla tähtajaliselt täpsem , siis alates märtsi keskpaigast. Kuid nüüd on sisemuses hea soe tunne, et kõik osad on korralikult kokku lapitud, nagu mitmesajast tükist koosnev pusle. Põhjus on üsna ilmselge ja lihtne. Suusahüpped on taas alanud (jah, ma hakkan jälle peale) ning tänu sellele elu lausa sprintis kehasse. Kuid peab mainima, et pusle on terviklik väikeste mööndustega. Nimelt võtab Gregor võistlusest osa alles Zakopanes. Kuna ees on ootamas olümpiahooaeg, siis tahetakse olla talveks parimas vormis. Eriti pärast kevadist kukkumist. Sama lugu on ka Loitzl'i ja Koch'iga. Aga sellegipoolest on tunne üle mõistuse hea ning veri sisemuses lausa keeb.
Tegelikult ootan ma suure huviga suverulli ning selle raames toimuvaid võistlusi K90'l. Suusaliidu lehel kirjutati, et osa võtab ka soomlane Ville Larinto. Selle uudise peale hüppasin mina rõõmust lausa lakke, kui nii võib öelda. Siiamaani ei jõua pärale, et minu silmad näevad maailmaklassi hüppajat ja seda veel Otepääl. Igatahes ootan pingsalt, sest nädalavahetus tõotab tore tulla.
Tunnen neile kaasa, kes mu blogi loevad, sest kümne päeva pärast hakkab siin olema tavalisest pisut rohkem uudiseid suusahüppemaailmast, kuid ma püüan end tagasi hoida ning minimaalselt sellega hakkama saada.
Nüüd võin lihtsalt rahus olla, sügavalt sisse hingata ning iseendale õndsalt naeratada.
Muusika: Jack Johnson - Angel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar