Irgendwas bleibt.

Ei teagi, millest kohe alustada. Eks targem ole vist algusest ehk Planica teisest individuaalvõistlusest. Algselt oli ilm seal suurepärane - päike, soliidsed plusskraadid. Lisaks veel super publik! Alustati väravalt number 10 ja olenemata sellest, et esimeses roundis oli vaid veel hüpata vaja üldtabeli esinelikul, alustati round uuesti väravast number 6. Ja kuna sellelt hüppas Simon Ammann uskumatud 233 meetrit alustati võistlus jällegi uuesti ja seekord neljandast väravast. Õnneks sai siis võistlus, mis kokku kestis jällegi pea kolm tundi, kahe roundiga maha peetud. Võitjaks tuli Harri Olli, teiseks Adam Malysz ning kolmandat kohta jagasid Simon Ammann ja sloveenlane Robert Kranjec, kes end terve Planicas oldud aja jooksul igavesti heast küljest näitas. Gregor jäi sel korral siis viiendale kohale, kuid rõõmustavaid uudiseid tõi see ikkagi. Nagu teada võitis Gregor 08/09 hooaja. Ning jätkuvalt on ta ka suusalennuvõistluse võitja. Lausa uskumatu, milleks ta võimeline on. Kuigi ta on alles kolmandat hooaega world cupis võistlemas, on ta nii lühikese ajaga niivõrd palju saavutanud. Ette näidata on palju: 4-hills tournamenti teine ja kolmas koht, kahekordne Nordic Tournamenti võitja, suusalennu maailmameister, Summer GP võit, 4-Nations GP võit, Libereci MMi väikese mäe teine koht ja nüüd ka üldarvestuse võit. Pealekauba on see hooaeg toonud endaga kaasa hulgal rekordite murdmisi. Üks noorimaid world cupi võitjaid pärast Primoz Pikl'it, esmakordselt ületati punktiarvestuses 2000 piir, Janne Ahoneni rekordi ületamine 13 world cupi võiduga. Tekib küsimus, mis järgmiseks? Igatahes mina ootan nüüd suure huviga 09/10 hooaega, sest see tõotab tulla üks vägev võitlus nii olümpiamedalite kui ka üldarvestuse võitude pärast. Siiski, Janne Ahonen tuleb ju tagasi. Kuid jaa, nüüd sai pikk ood Gregorile läbi ja võin rõõmsa tujuga peatselt saabuva leinameeleolu poole edasi sammuda, sest enne suve keskpaika võin suusahüpetest vaid unistada. Saate teie ka pisut rahu ja ehk hakkan ma edaspidi rohkem mõtteid siia kirja panema, et blogi väärtus taastada.

Tõmbasin endale Taylor Swifti albumi "Fearless". Album kui selline on päris hea. Isiklikult pole mina sellist muusikat enam sajandeid kuulanud, mis on vahelduseks üsnagi meeldiv. Kui otsida õiget sõna albumi kirjeldamiseks, siis oleks selleks sõnaks vist "armas", sest see on selliselt tüdrukulikult nunnu. Aga jah, kes midagi taolist ammu kuulata on tahtnud, siis mina soovitan just seda plaati!

Üks märkimisväärne asi on veel kirja panna. Eile DSDS saate ja väljaminejate väljakuulutamise vahele mahtus ära Vitali Klitschko versus Juan Carlos Gomes boksimatš. Kuigi ma, kui päris aus olla, boksist midagi erilist ei arva ja seda eriti ilusaks spordialaks ei pea, oli see võitlus päris kaasakiskuv. Lõpp oli see kõige vahvam - Klitschko won! Ja nagu see alati olnud ja on siiamaani, et need inimesed, kes räägivad suuri sõnu ja ennast taevani ülistavad ning enne võistlust juba võitjateks kinnitavad, need seda ei ole. Kui just mõned üksikud erandid välja arvata, aga taaskord sai see tõestust.

Täna on hämmastavalt ilus ilm. Päike paistab ja taevas on nii mõnusalt sinine, mis omakorda annab märku sellest, et kevad hakkab tasapisi tulema. (Loodetavasti ei too homne meile kaela üllatust, et aknast välja vaadates võib näha, et niigi paksule lumekihile on lisandunud oma paar senti). Kuna ma pidevalt jälgin RTLi kanalit, siis on lausa piin vaadata sealseid uudiseid, kui ekraanilt võib näha Kölni linna, kus pole lumest mitte mingit märkigi, krookused õitsevad, inimesed liiguvad ringi särkide väel ja päike paistab. Öelge nüüd, et see aja kadedaks? (Jätan vahele selle osa, et juba selleks nädalaks lubas neile äärmiselt halba ilma, mulle ju meeldib kiusata) Ma teeks ükskõik mida selle nimel, et kindad ja sallid kapi kõige tagumisse otsa ära peita ja justnimelt kevadise pehme tuule pärast taaskord haigeks jääda! Mitte, et ma seda nii väga nüüd tahaks, aga asi on põhimõttes. Ja kevadega läheb kool ka kiiremini.

Suusalennu esikolmik

Üldarvestuse esikolmik