Yesterday you said tomorrow. Just do it.

Ma olen täna enda üle niivõrd uhke. Olukord, milleni jõudmist ei tule just kuigi tihti ette, kuid kui see teiste sündmustega täiesti juhuslikul hetkel ühtib, süstib see hinge suure annuse rõõmu ja rahulolu. Teadmine, et oled hakkama saanud millegagi, mis tundus asuvat enesest niivõrd kättesaamatult kaugel ja raske teekonna taga, on meeliülendav. See tunne on täpselt vastus nendele hetkedele, mil endalt küsin: "Milleks?". Vot täpselt selleks. Ja nüüd on motivatsioon jätkamiseks lausa mitmekordne, sest kui ise endasse ei usu, siis kes veel?

Argielu melust, rutiinist, rõõmudest ja muredest ümbritsetuna on niivõrd kerge unustada ära väikeste eesmärkide tähtsust. Midagi, mille poole iga päev üha uuesti püüelda ning mis ühtlase vooluna, peaaegu kunagi oma tegevust lõpetamata järgmisse päeva kannab. Kuidagi nii elementaarsena tundub see alateadlik "suure pildi" ülistamine ning selle suunas pea ees tormamine, tihtipeale mõistmata, kui kaugel tulevikus see meist ajaliselt asub ning millist keerukust valmistab kogu terviku hoomamine.
Kuid kui tegelikult viimaks mõistad, et need pisikesed sihid moodustavadki tegelikult just selle kindla terviku, milleni jõuda tahad, õpid ikka kõigest palju suuremat rõõmu tundma ning vajalikku väärtustama. Alati ei ole vaja kohalejõudmiseks laipadest üle käia. Mõnikord võib nendest ülehüppamine ning teise teekonna valik hoopis palju huvitavamaks, sündmusterohkemaks ja hingele tähendusrikkamaks muutuda.

Muusika: Alex Clare - Damn Your Eyes