Täpselt selline tunne on, nagu mingi kummaline tume ning tahet ja motivatsiooni väljaimev pilvelaadne mass, mis ahistavalt ning mõneti kõditavalt üle ihu libiseb, oleks end tihedalt ümber kere mässinud ning ühtäkki lõksu püüdnud. Just nagu üks kõrge ja kummaline tara oleks minu ja kogu ülejäänud maailma vahele püstitatud, kust on kirjeldamatult raske, peaaegu et võimatu üle ronida, ükskõik, kui palju seda ka ei sooviks või üritaks. Niisiis vaatadki igatsevalt teisele poole, näed oma enese silmadega, kuidas seal kõik paremuse suunas liigub, areneb, soovidele aina ligemale nihkub. Märkad, kuidas kurgus pitsitab ning hing kuidagi kõledalt kumisema hakkab, andes märku selle tühjusest. Tunned aina suurenevat tungi läbi selle häiriva vaheseina astuda, mis kõigest lihtsast, rahulikust ning selgest eemale hoiab, et kõigest õndsast ning taevalikust osa saada. Kuid teinekord lihtsalt ei leia endas jaksu, et millelegi, mida ei anna ära hoida, vastu astuda. Mõistad, et teinekord võib vastuolu eneses see kõige ohtlikum olla, mis vahel isegi iseenda kukutamiseni viib.
Tegelikult aeti mind eile ikka tõsiselt segadusse. Tekkis kummaline vastasseis, kus ühel pool seisavad minu enese soovid ja tahtmine ning teisel see, mis on optimaalne ja 'õige'. Sügaval sisimas ma tõepoolest lootsin, et selliseid asju on lihtsam endast eemal hoida ning ignoreerida, kuid vahel on see puht füüsiliselt võimatu ning siis tunnedki, kuidas teiste inimeste sõnad omandavad hoopis teistsuguse kuju ning muutuvad tähtsaks. Ühtäkki kohe nii tähtsaks, et laotavad kahtlusevarju peale asjadele, mis varem olid kaljukindlalt paika pandud. Kuid tuleb välja, et kaljukindlus polegi nii kindel, kui võiks arvata.
Tuleb välja, et ebameeldivatest asjadest on jätkuvalt lihtsam kirjutada.
Ja veel üks asi: Inksu, ma ausõna igatsen sind. Sind ja sinu alati rõõmsameelset ning energilist olekut!
2 kommentaari:
Mina igatsen Sinu järgi ka!Ausalt!Sinuga on hea ja lihtne!Varsti näeme:)Kallistan!
Kallistan väga, väga tugevasti vastu!
Postita kommentaar