We spend January 1 walking through our lives, room by room, drawing up a list of work to be done, cracks to be patched. Maybe this year, to balance the list, we ought to walk through the rooms of our lives... not looking for flaws, but for potential.
-Ellen Goodman
Täiesti jahmatav on pealt näha, kuidas aeg mööda ruttab. Ilma mingeid peatusi tegemata, just kui lennates. Ma vist tõenäoliselt valetaksin, kui väidaksin, et mul pole olnud aega miskit asjalikku kirja panna, midagi, mis mainimist vääriks, sest tegelikult on puhtalt viitsimisest vajaka jäänud. Mõtted keerlevad küll tormiliselt peas, lüües aeg-ajalt pea kohal lainete kombel kokku ning jättes pea kummaliselt kumisema, kuid jaksu seda kõike lausetesse vorpida siiski lihtsalt ei olnud. Eks laiskus nõua ka ajast oma osa, või kuidas. Kuid nüüd, mil aastanumber on märkimisväärsete sündmuste saatel taaskord numbri võrra kasvanud, oleks ju sümboolne siia miskit vähegi asjakohast kirja panna.
Kui päris aus olla, siis 2010 oli tõepoolest uskumatult ilus aasta, olenemata kõikidest ebameeldivatest probleemidest, mille aasta viimane pool endaga kaasa tõi. Sest kes tahab tegelikult inetutele asjadele mõelda, kui ette on keeratud uus, puhas lehekülg, millele saab tasapisi järgmisi ridu enese elust kirja panna, kirjutada omaenda ajalugu. Eriti siis, kui kauneid asju, millele mõelda, on nii uskumatult palju. Kuid need möödunud 12 kuud tõid mu ellu nii mõndagi, mida endaga ka sellesse aastanumbrisse kaasa võtta. Võib-olla tähtsaim ongi see, et pärast kõiki neid sündmusi, mis aset leidsid, ning inimesi, kes oma kohaloleku ja äkilise lahkumisega, sõnade ja ütlemata jäänud lausetega mind hoolikalt kujundasid ja mõjutasid, suutsin ma end taas üles leida. See võib küll kõlada kummaliselt, kuid tõenäoliselt on enesega sina peale saamine ning endaga leppimine üks kõige tähtsamaid asju, milleni siiamaani jõudnud olen. See võib olla küll aeganõudev ning endaga kaasas kanda meeletut energiakulu ja une arvelt röövitud tunde, kuid see piiritu rahu hinges, mis kogu keha nii soojalt kiirgama paneb, ja kummaline teadmine 'kõigest', mis kõik sisemised konfliktid just kui mängleva lihtsusega ära lahendab, on seda kõike väärt. Inimesed peaksid tihedamini ennast lihtsalt kuulama, sest tegelikult võib sealt kõlada midagi nii imeliselt kaunist, kui vaid tahta.
Kuid 2010 on veel ühe asja poolest eriline. Minu ellu tuli inimene, kelleta ma ei suudaks mitte mingit moodi enam eksisteerida. Võib küll ju mõelda, et teistest inimestest sõltumine ei saa ju kuidagi endast midagi head tõotada, kuid kui tegemist on hoopis teistmoodi, ehk isegi hingelise sidemega, võivad asjad hoopis teisiti liikuma hakata, kui tavapärasus ja selle reeglid ette näitavad. Ja asjade taoline käik muudab minu hinge nii uskumatult õnnelikuks, et pea hakkab ringi käima ja sõrmeotsad ärevustundest surisema.
Kuid 2011. Võin vist väita, et tegemist on millegi enamaga kui lihtsalt aastaga, mil inimeste rahakottidesse ilmus krooni asemel kõlina saatel suur, mõndade poolt oodatud, teiste poolt jällegi kardetud, euro. Kuid minu jaoks tähendab see numbrikombinatsioon vaid üht: nüüd on see siis käes - aeg astuda oma unistustele vastu. Nii kaua aega olen mööda seda rada juba kõndinud, samm sammu haaval astunud, mõelnud, kartnud ning tundnud hirmu, millesarnast vaevalt teist korda tunnen, maalinud enda silme ette sadu, kui mitte juba tuhandeid kirjeldamatult kauneid pilte ja loonud ebamaiseid õhulosse. Võib-olla on see kõik olnud vale, kes teab. Kuid kuldselt kõlisevad võtmed on kätte antud, nüüd tuleb vaid leida üles uksed, mida nendega avada. Ja selles kogu asja konks ning omamoodi võlu peitubki.
Kuid mina usun, tahan ja oskan. Ja see on kõige tähtsam.
Igatahes, soovin teile kõikidele ka kõige utoopilistemate soovide täitumist ning imeilusat uut aastat!
2 kommentaari:
Kallis Anne-Maria! Ilusat ja just sellist Uut Aastat Sulle nagu Sa soovid ja tahad!:)Kallistades, Inksu
Aww, Inksu! Sinule täpselt nii võrratut uut aastat, kui sa endale südames soovid! Kallistan väga tugevasti!
Postita kommentaar