Kummaline on see, et absoluutselt iga kord, mil ma köögis suurema askeldamise ette võtan ja midagi tavapärasest suurejoonelisemat kokku üritan meisterdada, näeb köök hiljem välja nagu oleks sealt suuremat sorti sõda üle käinud. Kuid seda rohkem valmistab tegemine mulle rõõmu. Käsil periood, mil katsetamine kõige hingelähedasem. Ning sellest on isegi rohkem kasu kui kahju. Avastamisrõõm. Kui aus olla, siis ülaltoodud kirjapanek on viimaste päevade üks kõige kirkamaid mõtteid, mis on suutnud müstiliselt tumedusest välja pressida. Nii kummaline kui see ka pole, siis paratamatult piirneb kogu mõttetegevus suvesooja õhu ja kõrvetava päikese nautimisele keskendumisega. Viimaks on kätte jõudnud tõeline suvi ning mõtted kevad-sügisest suveilmast, mis pigem halba suusailma meenutab, ammuilma unustusse vajunud. Antud hetkel ei taha, ei jaksa ning ei soovigi muule mõelda, kui rannaliival lebamisele ja järvevees ulpimisele.
5 kommentaari:
schönes Bild :)
...*ning ei soovigi muule mõelda, kui rannaliival lebamisele ja Gerdaga järvevees ulpimisele.
ma lihtsalt pidin selle tähtsa fakti siia lisama :D
Danke schön! :)
Gerda, õigus. Kuidas ma sain selle küll unustada?! Just õmblesin (loe: traageldasin käsitsi) endale lühikesed püksid valmis, peab vist homme ikka randa tulema. Mis sellest kuumusest ikka! 31 kraadi pole mingi näitaja. Oled homme olemas, kui ilus ilm?
Kui ilus ilm on, siis vist tuleme ja pifudega jälle randa. Peab ikka veel praadima end, niikaua kui seda päikest on! :)
Väga hea, siis näeme vist seal! ;)
Postita kommentaar