Kuid pilkases pimeduses on virvatuluke ka juba valgus.
Kuigi viimasel ajal on pidevalt tunne, et jään jala pealt magama ning tihti tuleb peale hetki, kus keha annab märku, et jõuvarud hakkavad nullile lähenema ja enam lihtsalt ei jaksa, olen ma siiski õnnelik. Ma teen viimaks seda, mis mulle meeldib. Seda, mis mulle südame külge on kasvanud ning millest lahtiütlemine mõttessegi isegi ei tule. Kõik on kuidagimoodi paika loksunud. Ilma igasuguse vaeva, tegevuse ja liigse mõtlemiseta. Ehk ongi teinekord õigem asjad sinnapaika jätta ja lasta neil vabalt oma rada leida. Kuid kes seda ka nii täpselt teab.
Tunnen, et olen leidnud ülesse valguse, mis muudab värve kirkamaks ning joonistab teinekord kirjude toonide asemel välja tumedaid varje, et näha paremini asjade tegelikku sügavust, et mõista. Ees ootab seiklus, omamoodi otsing, oluliste siiani leidmata detailide avastamine. Uute eesmärkide seadmiseks pole kunagi liiga hilja.
Mulle meeldivad saladused.
"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik." Rousseau.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar