Vahel aitavad väikesed asjad märgata, et inimesed ei ole asendamatud. Tihtipeale ei pane me seda asjaolu tähelegi, võtame asja iseenesest mõistetavana, kuid teinekord karjub see jällegi nii kõvasti näkku, et raske on seda mitte märgata. Ja sellistel hetkedel tahaks silmad kõvasti kinni pigistada, oodata ja loota, et silmi uuesti avades on see hetk selja taha ja kõik oluline oma kohale püsima jäänud.
Mõnikord paneb mu kujutlusvõime haare ja suurus mind sügavalt imestama. Siiani pole üksksi pilt, mis pähe tekib, vist piisavalt sürreaalne või võimatuna näiv. Mingil määral on see isegi motiveeriv. Paneb soovitud punkti jõudmiseks innukamalt tööle ja ajendab eesmärkidele järele jookma. Paneb tahtma rohkem ja leidma uusi huvitavaid viise asjade täideviimiseks. Kuigi pettumus pole sugugi välistatud ja tegelikkus pruugib olla vaid pisike tükike tervikust või hoopistükis kordades erinev, ei jookse tehtud töö ja vaev mitte kunagi mööda külgi maha.
Käsil on uus projekt: pean läbima Otepää Rattasõidu, muidu suren 2010. Treeningud on teemas olnud juba terve nädala ning väikeseid arengusamme on juba märgata. Suurte plaanide kohaselt pidime juba eelmisel aastal osa võtma, kuid kurbusega pidime tõdema, et jäime oma plaanidega pisut hilja peale. Kuid aastad ei ole vennad ning sel aastal on uus võimalus, mida kohe kindlasti ära kasutame.
Leidsin endale ideaalse maja. Öös on asju: maagia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar