What might have been lost.

Mingi õel must vari käiks just kui kannul, mis kogu enesekindluse minust hoolimatult välja imeb. Ja sellistel hetkedel ei oska lihtsalt miskit peale hakata. Kummaliselt tühi tunne on. Nagu minust oleks alles vaid kolisev kest ning oskus teha teiste ees head nägu ning ebameeldivad tunded alla suruda. Ma oleksin jälle nagu kolmeteistaastane, kelle tujud vahelduvad kiiremini, kui neil silma peal saab hoitud. On aeg pidurid peale tõmmata ning aeg viimaks maha võtta.

Ma lubasin endale, et ei hakka siia mitte mingisugust hala kirja panema, kuid mõnikord on hea endast kõik välja kirjutada. Isegi kaudsel kombel.

4 kommentaari:

Mihkel. ütles ...

ma põhimõtteliselt 99%-lt saan sinust aru täitsa ainult,et minu olukorras ei vaheldu minu tujud vaid kelelgi teise omad:/.
Take care:)

Anne-Maria ütles ...

Raske juhus, ma ütlen.
Sina kaa. Kuhu sa jälle kadunud oled? Leia see teekene kooli ikka jälle ülesse.

Mihkel. ütles ...

tead enam pole mul millelegim uule pühenduda peale jalgpalli ja kooli,seega ,i'll be there on monday.

Anne-Maria ütles ...

Kõigest, mis alles, tuleb see viimanegi positiivne välja pigistada. Püüa.