Tunnen, kuidas üks väike soov sisemuses tasapisi õhupalli kombel aina suuremaks paisub ning kõiki ülejäänuid tundmusi enda alla matab. Muudab enda värvi aina kirkamaks, silmiriivavalt neoonseks ning siis jälle taustaga ühtesulavaks, tagasihoidlikuks. Nõuab tähelepanu, kaob viivuks silmapiirilt ning naaseb jälle. Ja siis on lihtsalt sellised momendid, mil kogu ülejäänud maailm oleks justkui ära blokeeritud, kaotanud oma eksistentsi. Süda ütleb, et see soov on kõige tähtsam ja miski muu siin ilmas ei loe. Klapid langevad silmadele, asjad kaotavad hetkeks oma paikaseatudväärtused ning hing ihkab astuda samme ainult selleks, et kõditav tunne sisemuses rahuloluga asenduks ning pilved, mis mõistust varjutavad, kaoksid ja selguse endaga kaasa tooksid. Maailm tundub sellistel hetkedel hoopis teistsugune olevat.
Üks mõte trügib innukalt vahele, mis paneb kahtlema, kas soovide täitumine on tingimata hea? Mis saab siis, kui rõõmu ja rahulolu asemel on korraga silme ees ebaõnnestumine ja pettumus, mis raputavalt minust korduvalt üle sõidab?
Kuid mõnikord tasub riskida.
Muusika: The Kooks - Sway
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar