You can reach me with your mind. I don't care how you get here, just get here if you can.

Asjalood on nii, et kui nüüd päris aus olla, siis ei ole mul miskit siia kirja panna ja tõepoolest seda kirjutamistuju ka ei ole. Aga puhtalt selle pärast, et nendele vähestelegi, kes siia lehele satuvad, mingit lugemismaterjali anda, ma üritan anda ülevaate sellest, mis värk siis mu elus hetkel toimub. Võite lausa kolm korda arvata - mitte midagi.

Tegelikult olen ma hetkel äärmiselt ärevas ja vastikus meeleolus. Täpselt nagu ootaks mingit kohtuotsust, mida ei tule ega tule. Pagan, ma vihkan seda tunnet. Ja eriti seetõttu, et kogu asja olen ma ise oma idiootse käitumisega põhjustanud. Ma ei mõista, miks ma kunagi ei oska asju hoida sellistena nagu nad on. Kirss koogil on muidugi see, et asjad olid maailma kõige paremas korras ning ma olin õnnelik. Üle pika aja tõeliselt õnnelik, lausa nii, et absoluutselt kõik minu keha rakud tundsid seda ja kogu õnn kandus üle minu. Ja nagu traditsiooniks minu puhul on saanud, sain ma ikka mõne lollusega hakkama ja tagajärg ongi käes. Hetkel olen täpselt nagu üleslaetud duracelli jänes, kes mööda tube närviliselt ja rahutult ringi tatsab. Ei jaksa enam seda hetke ära oodata, mil see läbi saab. Anna mulle andeks, et ma nii vastik ja nõme inimene olen.

Mõni positiivne uudis on ka. Minu lemmiksuperstaar sai finaali koos teise super lauljaga. Tegelikult olen ma selle üle äärmiselt rõõmus, sest nagu osa teab, olen ma kogu hooaja jooksul olnud stabiilne vaataja ja suur fänn. Ja eilne saade ületas siiani toimunud sajaga, sest enamus lauludest ajasid ikka judinad ja kananaha lausa ihule. Võimas! Panen siia lingid ka eilsetest lemmiketteastetest, et kui kellelgi tuleb tahtmine vaadata.


Praeguseks kõik. Ehk kunagi jõuab see kirjutamismeeleolu minuni ja siis panen miskit tarka ka kirja. Ciao, päikest!

Kommentaare ei ole: