You can be a sweet dream or a beautiful nightmare. Either way I, don't wanna wake up from you.

Kas ma siis ei tea, et kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab?

Ma nüüd üritan oma viimastest tegemistest mingisuguse ülevaate anda.
Eile oli siis minul sünnipäev, jei. Kuigi alguses mingit sünnipäeva pidamise plaani polnud, jõudsime väikese koosolemiseni siiski omadega välja. Nii me siis läksime Linnamäele ning veetsime kvaliteetaega mõne joogi ja vesika saatel. Ääretult mõnus oli, eelkõige super ilma tõttu. Olen nii tänulik, et vihmapilved eemale läksid ning terve päeva vältel päike paistis. Nii oli ka õhtul ning sarnaselt eelmise aastaga oli õhtu kokkuvõttes suurepärane ja mina olin täielik rõõmurull. Kuigi ma kõigest hingest soovisin, et mõni tähtis isik veel seal minu kõrval oleks olnud, kuid kahjuks ei...
Aga sellegipoolest kasutan ma taaskord võimalust, et kõigile suur aitäh öelda, kes mind ja minu päeva meeles pidasid.

Tänane koolipäev oli ekstreemselt lühike, kõigest kaks koolitundi pikk, kuigi needki venisid nagu näts. Pärast teist tundi olimegi omadega autos ning suundusime alguses Põlva poole, kus Maigu oma sõidueksami tegi ja meie niikaua Meriti, Karini ja Maarikaga linna supermarketeid rüüstasime ning Bauhofist meeletult lähenemiskeeldu saada soovisime. Igatahes oli meil ääretult vahva. Linna jõudes ootas meid ees üleüldse ilus üllatus. Üks onu oli oma Lada ümber posti kringlisse keeranud, täitsa ilus vaatepilt oli. Igatahes, see oli vist linnarahva jaoks tõeline pommuudis, ooja. Kui Põlvas ära kruiisisime, suundusime edasi Tartusse, kus oli meedikonkursi autasustamine haridusministeeriumi saalis. Võib öelda, et meil läks ajalehega päris hästi, kokkuvõttes vabariigi kolmas leht ning selle kõrvale veel hunnik teisi auhindu. Võime enda üle taas uhked olla. Ja tuttavaid nägusid oli ka tore näha, keda muidu vist nägema ei juhtuks.

Mõtlesin, et alustan täna järgmise aasta kohustusliku kirjandusega, kuna mul mõned raamatud kodus endalgi olemas, mis on tõeline üllatus. Arvan, et võtan täna Remarque'i "Taeval ei ole soosikuid" kätte ning suundun rõdule kuum teetass käekõrval lugema. Viimastel päevadel on lihtsalt selline suur lugemisisu olnud ning ma ei taha hetkel võtta kätte raamatuid, mille ma põhimõtteliselt ribadeks ning endale ajusse lugenud olen, sest ma just lõpetasin ühe sellisega, mitte, et mulle seda teha ei meeldiks, tahaks hetkel lihtsalt midagi uut. Nimelt lugesin "Eclipse'i" taaskord läbi ning ma lihtsalt ei saa üle ega ümber sellest, kui hea see raamat on. Maailma kõige armsam, ilmselgelt. Täpselt selline, mida võib ribadeks lugeda.

"Jätame selle jutu, see kõik on vale, mis ma räägin, muutub valeks, kui ma seda ütlen, sõnad ise on valed ja labased ja sentimentaalsed ja küündimatud, kõlavad toorelt, ja ma ei taha sind solvata, aga iga sõna teeb sulle kindlasti haiget, kui ma tahan vähegi aus olla, ja isegi kui ma arvan, et olen aus, pole ma ometigi aus, kas sa siis ei näe, et see pole mulle endalegi selge?"

xo, päikest!

4 kommentaari:

s. ütles ...

see Remarque raamat on tema üks parimaid minu arvates, ma usun et saad selle ruttu läbi :)

Anne-Maria ütles ...

Ma juba jõudsin mingi 70 lehte lugeda ja juba nii meeldib. :) Varsti on läbi kaa.:)

s. ütles ...

Remarque ongi geenius, kõik tema raamatud on head ;)! plaanid veel ta teoseid lugeda?

Anne-Maria ütles ...

Eile ööseks oli raamat läbi ja ma ei saa ikka üle sellest, kui hea see oli.

Loomulikult, täna juba küsisin õpetajalt, et kas ta mulle "Kolme sõpra" laenaks. Ja arvatavasti saan homme selle kätte.

Super lihtsalt.