Arrested by your love. Constant search from the floor. Badly beaten in love, turn the key and lock the door.

Tänane päev on üldises mõttes hea olnud, vähemalt õhtupoolik. Hommikul oli meil neli tundi geograafia konsultatsiooni, mis omakorda annab mõista sellest, et kogu see jama on juba kolme päeva kaugusel ja siis tuleb hetke suurima hirmuga silmitsi seista. Te kõik peaksite mulle pöialt hoidma, eriti üks tähtis isik, kelle pöidlahoidmine on alati häid tulemusi toonud. Hiljem olime tükk aega maja kõrval ning peesitasime Kariniga kuuma päikese käes ning rääkisime kogu maailma rõõmud ja mured ära, külaklatš ei jäänud sugugi arutamata. Hiljem olime Anniga Karini pool, kus väikse mohhiito saatel end õhtuks soojaks tegime, suutsin isegi Karinile äraõpitud Lady Gaga soengu teha, kuigi tuleb tunnistada, et arenguruumi on minus piisavalt, kuid küll seegi tuleb. Ja edasi suundusime Maigu poole. Ääretult tore oli näha neid, keda pole vist sajandeid näinud ning olla koos nendega, kelle seltskonnast ma nii puudust olen tundnud. Need on need minu inimesed, kellega koosoldud aeg võrdub omakorda kvaliteetajaga, mida ei suuda mitte miski asendada. Väärtuslik.

Tegelikult olen ma kõigest nii väsinud. Mul on kõrini tundest, mis minu hinge pidevalt närib. Mul on kõrini kahtlustest ja pidevatest spekulatsioonidest, mis minu pähe aeg-ajalt tekivad. Ma tahan lõpuks teada, mis värk on ja mis mind ees ootab, sest ausaltöeldes kompan ma ringi täielikus pimeduses. Kas mind ootab ees järjekordne kivine teekond või saan hoopis sel korral kergemalt läbi. Minu sisse on olnud ajaga kogunenud nii palju pingeid ja nõmedaid vaoshoitud emotsioone, millest ma hea meelega lahti tahaksin saada. Ja see on üks nendest, sest millegi pärast ei näe ma selles kõiges mingit tuleviku, olenemata sellest, et ma seda kogu hingest soovin, kuid nagu see alati on olnud ja on ka edaspidi - tõde teeb haiget.

Aga kui päris aus olla, siis ma ei jõua enam ära oodata, mil ma homme oma jala autouksest välja saan tõsta ja tunda seda vanaema kodu head energiat, mis automaatselt tuju heaks muudab ning energiavarud lakke viib. Kuigi ma tõesti ootan seda, mil ma vanaema jälle näha saan, kuna sellest on juba nii kaua aega möödas, on minu suurim eesmärk sealse rahulikkuse toimel oma mõtted nii klaariks saada, kui seda vähegi võimalik teha on, sest minu maakodu on üks nendest paikadest, mis selliseks tegevuseks ideaalselt sobib. Parim paik aja mahavõtmiseks ja mõtete ritta seadmiseks. Loomulikult saab ka geograafiat õpitud ja autoga sõidetud - ei jaksa ära oodata.

Ja päeva lugu. The Audition - The Running Man.

Kommentaare ei ole: