I used to dream.

Now I'm singing on the top of the world.

Ühes sissekandes mainisin, et loodetavasti muutub minu vaheaeg tänu meedialaagrile palju paremaks, kui see sinnamaani oli olnud. Ja kui nüüd päris aus olla, siis nii läkski. Mul on selle meedialaagri kohta öelda ainult parimad sõnad! Eriti meeldejäävaks muutsid selle muidugi meie kaks grupijuhti - Helen ja Lauri, meie Lilla grupi liikmed ning bussis leitud uued sõbrad. Selles laagris oli midagi...õhkkond ja inimesed oli meeletult mõnusad ning need kolm päeva, mis ma seal veetsin, on täis uskumatult häid mälestusi - kogu eluks. Eriti meeldisid õhtuprogrammid. Naerda sai ja oi kuidas veel. Ekstreemselt naljakas bussisõit, mis sisaldas Ardo ennustusi meie tulevikuks (Tere, mina olen nüüd kraanajuht), majanduslangusega seotud esitused ("Maamees otsib naist vs majanduslangus."), meie grupijuhi Heleni eriti ekstravagantne toolitants, Merle Liivaku külastus ning sellega seotud ekstreemsed küsimused( It's cosmo-time!), Ardo ja Sassu ümberkehastused naisteks( roosad retuusid), tantsuõhtud, diktofonaator, loengud, tapmismäng, hullud gootid ning kõige lõpuks parimad jutuajamised oma hõumidega. Ma ei oskagi midagi muud lausuda, sest need märksõnad võtavad kokku absoluutselt kõik meeldejääva. Ja kõigele heale lisaks sain ka pisut ajalehe kirjutamise vallas targemaks.
Kui nüüd hingelt ära rääkida, siis viimasel päeval oli kuidagi nii raske lahkuda, kõik olid saanud nii headeks sõpradeks ja lähedasteks. Seltskond sobis lihtsalt nii hästi kokku. Aga asi on kord nii. Miski ei kesta igavesti ning kõik hea peab kord otsa saama.
Loodetavasti näeme, kui mitte varem, siis järgmisel korral kindlasti!

Viimasel lillade tiimi kohtumisel kinnitasime üksteisele selja peale paberid ja kirjutasime sinna midagi mälestuseks. Mulle läks Heleni tekst kuidagi nii südamesse. "Armas & südamlik - 2 sõna, mis sulle otsa vaadates pähe tulevad. Oma siirate silmadega suutsid ka minu kalgi ja külma südame õiges rütmis tuksuma panna! H."

"Mitte krabada, värske värv!" - see kaunistab alates reedest minu pusa selga. Teip + punane marker = ekstreemselt ägedad sildid.

Tegelikult on nii kuradi mõnus, kui õues on selline karge ilm. Mis sellest, et pisut külm on, aga see tekitab kuidagi selle õige tunde. Uskumatult hea on jalutada, kui päike viimaks vihmase ja halli pilve tagant välja tuleb ning värske õhk minu kopsudesse tungib. See on see ilm, kui välja hingates suust tossu tuleb. Teate küll.
Miskipärast oli eile õue minnes talve tunne, ainult lumi oli puudu.

Mika nurgakesse ka midagi.
Ta rääkis mulle täna oma uusaasta lubadusest - ta ei ropenda enam. Ja ta lisas ka, et näitab mulle oma progressi. Ootan!

2 kommentaari:

Mihkel. ütles ...

juba täna näed!;D

Anne-Maria ütles ...

Nojah. .. :D