Lunar new year's day 2014

Eks ta nii kipu olema, et uuel aastal saavad palju asju uue hoo sisse. Pärast pikemalaadset talvepuhkust olen tagasi Lahtis, kus uue nädala saabudes kevadsemester alguse saab. Mukkula on täitunud suuremalt jaolt täiesti uute inimestega ning sedapuhku on mõnest vanast tuttavast hoolimata üsna veider olla, kuna kogu tutvumisprotsessist tuleb taas läbi minna. Kuid võrreldes eelmise semestriga tundub seltskond isegi veelgi kirjum olevat. Üliõpilasi on seekord märgatavalt rohkem tulnud just Barcelonast ja Lõuna-Koreast, samuti ka Türgist. Sekka sulandub lisaks vanadele olijatlele inimesi Ungarist, Tšehhist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Saksamaalt. Kõige "erilisemad" aga lausa Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Austraaliast. Seega on seltskond üsna rahvusvaheline ning see ongi Erasmuse puhul kõige vahvam - terve maailm õue peale kokku toodud. 

Kuid teine peatükk minu seiklusest sai sel korral hoopis teistsuguse avapaugu. Kuna Euroopas peetakse aastalõppu kõigi kommete kohaselt ikka detsembrikuu viimasel päeval, ei ole ma kunagi looma-aasta horoskoopide lugemisest rohkem aasialaste uue aasta pidustustega kokku puutunud. Tegemist on nende jaoks ülioluliste pühadega, mida üsna suurejooneliselt tähistatakse. Kuna siinne Aasia päritolu kogukond üliõpilaste näol on märkimisväärselt suur, otsustasid paljud Vietnamist pärit noored organiseerida ürituse, mis annaks pisutki edasi seda üliolulist osa nende kultuurist ja tavadest. Õhtu jooksul olid kavas erinevad etteasted neilt endilt (traditsioonilised laulud ja tantsud), palju erinevaid mänge, süüa sai Vietnami toitu (pean ära mainima, et ilmselt jääksin sellele maitseelamusele toetudes isiklikult siiski vaid nende kevadrullide juurde...) ja peaaegu et igaüks lahkus üks õnne täis Vietnami rahatäht taskus (500 dongine rahatäht = vähem kui 1 sent!). Ääretult siiras ja vahva ettevõtmine, kus kõige suurem rõõm oli näha, kui tähtis ja armas see neile poistele ja tüdrukutele endile oli. 

Kuid eelpool kirjeldatud pidustused olid vaid minu päeva finišisirgeks, kuna hobuseaasta saabumise tähistamine algas minu armsa Lõuna-Koreast pärit korterikaaslase tõttu juba varem. Kuna sealkandis ollakse harjunud juba varahommikust saati riisi (kolm korda päevas muidugi) ja muid meie jaoks vähemalt hommikusöögiks ebaharilikke asju sööma, tegime kompromissi, et meie söömaaeg toimuks minu hüvanguks lõuna ajal. Nayoung serveeris nende jaoks väga traditsioonilist suppi nimega ddukguk (rice cake soup), mida kuulduste kohaselt uueaasta hommikul justnimelt selleks süüakse, et aastakese võrra kauem elada. Supp ise koosneb siis nendest valgetest riisikoogikestest, munast, (veise?)lihast, kimist (meie jaoks teada-tuntud nori ehk vetikaleht) ja kalapuljongist. Viimast keedetakse kuivatatud pisikestest kaladest (ilmselt anšoovistest), mis rohkelt nende toitudest siiani jälgitu põhjal kasutust leiavad. Kuid supp ise oli väga-väga maitsev ja nüüd võin vaid eluea pikenemise üle rõõmu tunda. :) 



Kommentaare ei ole: