Ühe osana kahenädalasest sissejuhatavast programmist oli ka Lahti suusamuuseumi ja suusahüppetorni külastamine. Võib vist vaid mõned korrad endalt küsida, kas ma olin selle ettevõtmise pärast väga või väga elevil? Eksponaatide mõttes oli muuseum rikkalik - asju, mida näidata, leidus tõesti igast ajajärgust ning kogu muuseum oli vägagi loogiliselt üles ehitatud. Kõikide, kaasa arvatud minu lemmikuteks ostutusid muidugi simulaatorid nii suusahüpete, laskmise kui ka slaalomi "harrastamiseks".
Ja vaade tornist...see oli midagi imelist. Lisaks meeldis mulle kui tohutule kõrgusekartjale tõsiasi, et erinevalt Otepää vaateplatvormist Lahti hüppemäe tipus olles peab selleks, et näha, kui kõrgel sa siis tegelikult oled, ikka pisut rohkem vaeva nägema. Päris võredest kokku keevitatud põrandatega seal tegemist õnneks ei ole...
Muusika: Owelle - Ticky Ticky
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar