Aitäh Sulle kõige eest. Arvatavasti jäävad need läbielatud hetked minuga igaveseks. Ja kui mitte, siis vähemalt väga, väga pikaks ajaks. Küllap muutuvad aja tiksuvas taktis liikudes pisut tuhmimaks ja hääbuvad oma senises hiilguses, aga siiski, nad ei kao. Aeg-ajalt meenuvad täiesti juhuslikel hetkedel, mil jalutades märkan nii ühte kohta kui teist, peatades mõneks pisikeseks momendiks kogu ülejäänud mõttetegevuse, et värvilised pildid mälestuste nime külge haakudes silme eest läbi jookseksid ning suu kergeks muigeks venitaksid.
Aga sellest ei midagi enamat. Ja sedasi muutus terve maailm murdosa sekundi jooksul pelgalt üheks kauniks osaks selles mälu osas, kuhu kõik läbielatu kord meenutustena hoiustatakse. Kuid täpselt nii pidigi juhtuma.
Kuid naljakas on see, kui palju peab üks inimene omal nahal kogema, et viimaks mõista, mis on tema jaoks oluline. Mida kõike ühest kirevate emotsioonide virvarrist üks hing peab tundma, et lõplikult aru saada, mida ta täisväärtusliku elu elamiseks vajab. Selleks, et täiesti müstilisel ning und ja närve sööval viisil selgeks teha, mida ta ise päriselt väärt on. Ja kõige selle tulemusena jõuda järeldusele, et ta on palju rohkem väärt, kui ta siiani on arvanud olevat. Läbi raskuste tähtede ja parema iseenda poole, paremate inimestega tema kõrval.
Let the adventure begin.
Muusika: Klangkarusell - Sonnentanz
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar