Ega enne ei hakka uskuma, kui ise ei tunne või näe, sest kogemusega tulevad ka teadmised. Ja et mõista, kuidas ühte inimkehasse mahub tegelikult nii palju erinevaid peadpööritavaid tundeid, mis enesele sageli naermaajamiseni täiesti totrate ja tühistena näivad, samas omades tähtsust terve maailma jagu - võib-olla isegi rohkemgi veel - on omamoodi imeline. Võõras ja imeline.
Ja kui tunned, kuidas ühtäkki täiesti teistmoodi hõõguva õnnelikkuse kiired vaikselt nahale langevad ning seal viivlevad, õrnalt kuulmist teeseldes aimates, kuidas sekundid tiksuvad pimedasse vaikusesse, ja viimaks sinust läbi tungivad, hinge võimsalt raputavad ning südamesse värvilise pesa heegeldavad, mis rõõmu niivõrd priskelt täis on topitud...
ikkagi niivõrd totter.
Muusika: You Say France & I Whistle - Prom Queens
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar