Like snow. Like everything I feel. The world keeps turning.


Mõnikord ei ole laulusõnad pelgalt kõigest laulusõnad. Hetkedel, mil hakkad pikkade ridade vahelt ühtäkki ennast nägema ning ootamatu sarnasus reaalsusena viimaks pärale jõuab ja pooleldi pahviks lööb, muutuvad need mingil määral hinge peegliks, mis näitab, kui lihtsad mõned asjad tegelikult on ning kuidas keerulisus inimeste peades üha ülehinnatumaks muutub. Teinekord ei pruugi ükski teine asi siin ilmas nii puhas ja selge olla.

Tegelikult võib teadmatus olla kummaliselt lohutav. See paneb kujutluspildid, mille teadmine ja reaalsus enda alla mataksid, elama. Ja see...see on sõnul kirjeldamatu.

Kommentaare ei ole: