Stranded in this spooky town. Stoplight is swaying and the phone lines are down. Snow is crackling cold. He took my heart, I think he took my soul.

Ma hakkasin mõtlema, kui palju olen ma viimase pisut rohkem kui poole aastaga oma elu suutnud ümber korraldada. Kui palju asju olen ma seljataha jätnud ja kui palju uusi uksi olen ma enda jaoks avastanud ja neid julgelt avanud. Ja tuleb tõsiselt tunnistada, et kõik on läinud palju paremaks. Ma olen palju õnnelikum ning leian asjades neid külgi, mida võib-olla mõnes teises elus või olukorras oleks märkamata jätnud. Ja see muudab elu palju värvikirkamaks. Mõnikord on tõesti nii, et kui otsustad asjadele uue suuna võtta ja neid teise nurga alt vaadata, võib kõik välja tulla sellisel kujul, mida ei oleks osanud ette ennustadagi. Ja seda kõige positiivsemas mõttes. Inimesed ei tohiks karta asju muuta ning katsetada, sest kui suur on võimalus, et tagajärjeks on katastroof? Sama suur võimalus kui see, et asi kannab vilja. Ja kui ka juhtub nii, et kukud läbi kõiges, mida riskides ette oled võtnud, ei tohiks kõigele käega lüüa. Tuleb tõusta püsti ja proovida uuesti. Sest nagu öeldakse, kes ei riski, see šampust ei joo.

Ma olen in love. Mida rohkem ma Kings Of Leoni viimast albumit kuulan, seda rohkem ma sellesse armun. Ma pole nii pikka aega midagi nii kvaliteetset leidnud (kuigi plaat juba iidamast aadamast olemas) ning seda on lausa lust kuulata. Ja siin ei ole mitte mingit võimalust selleks, et mul lugudest kõrini saaks. Mitte mingit.

Kuigi ma alguses mõtlesin, et puhtalt põhimõtte pärast ei vaataks superstaari uut hooaega, siis nüüd tahaksin ma uudishimu tõttu seda näha. Tahan näha järgmist unistuste ja tahtega noort inimest, kes hooga vastu pükse saab. Olgem ausad, EOS on tõeline saast, kui seda teiste maade omadega võrdlema hakata. Kuid sel korral sai uudishimu minust võitu.

It's coming closer.

Muusika: Kings Of Leon - Revelry

Kommentaare ei ole: